Vikipeedia

Šokk: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
98. rida:
Auskulteerimine aitab hinnata hingamistööd ning nõuab stetoskoobi olemasolu. Eritise olemasolule kopsualveoolides viitavad nn. jämedamullilised räginad. Vahel on kopsude lõppfaasis kuulda vilinaid
====Arvutatavad väärtused====
::;'''Šoki indeks''':[[Šoki indeks|Šoki indeksi]] tõus ja püsimine tasemel >1,0 näitab vasaku [[Süda|vatsakese]] väljutatava verehulga langust ja on seotud kõrge suremusega<ref>Resuscitation of the critically ill in the ED: responses of blood pressure, heart rate, shock index, central venous oxygen saturation, and lactate.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/sites/entrez?cmd=Retrieve&db=PubMed&list_uids=8924150&dopt=AbstractPlus]</ref> <ref> The Effect of Resuscitation on Shock Indexnext term and Outcome in Adult Trauma Patients</ref>.
 
===Instrumentaalsed ja laboratoorsed uuringud===
Šokihaige vajab organismi seisundi täpsustamiseks erinevaid laboratoorseid ja instrumentaalseid uuringuid. Kuna šokk on kogu organismi haarav haigus, põhjustab see haigus paljude analüüsinäitude haigusliku muutumise. Uurimaks haiget kuluefektiivselt tuleb nende seast teha mingi valik. Ükski analüüs või uuring ei ole šokile spetsiifiline, seega saab vastuseid käsitleda kui diagnoosi püstitamist abistavat infot. Lõplikku nimekirja ei saa šoki mitmekülgse etioloogia tõttu koostada. Esmajoones otsustab vajalike uuringute ja analüüside üle raviarst. Järgnevalt on nimetatud mõned sagedamini kasutatavad laboratoorsed ja instrumentaalsed analüüsid.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Šokk"