Aru: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
[[Mõistus]] (''[[ratio]]'') oli algselt arust madalam tunnetusvõime. Uusaja filosoofias levis aru pidamine [[mõistus]]est madalamaks võimeks.
==Antiikfilosoofia==
===Aristoteles===
[[Aristoteles]]e järgi on aru (''[[nous]]'') [[hing]]e kõrgeim osa, mis on omane ainult inimesele. Aru võtab endale mingi [[asi|asja]] vormi ("intelligeerib" seda asja), ilma et ta võtaks endasse selle asja [[substraat|substraadiks]] olevat [[mateeria]]t.
==Uusaja filosoofia==
===Locke===
[[John Locke]]'il on aru (''understanding'') mõtlemisvõime.
===Berkeley===
[[George Berkeley]]l on vaim aru, niivõrd kui ta tajub ideesid.
===Leibniz===
[[Leibniz]]il on aru võime omada aredaid ideid, reflekteerida ja dedutseerida.
===Tschirnhaus===
[[Ehrenfried Walther von Tschirnhaus]]il on aru (''intellectus'') võime midagi mõista ja vastupidist mitte mõista.
===Wolff===
[[Christian Wolff]]il on aru võime asju aredalt ette kujutada, võime võimalikku aredalt ette kujutada.
===Ploucquet===
[[Gottfried Ploucquet]] määratleb nii: "Aru (''intellectus'') seisneb jõus mitut asja nõnda kaeda, et üks kujutub teises või teisest, ehk on jõud endas mitut ideed ühendada."
===Crusius===
[[Christian August Crusius]] määratleb: "Kogu jõudu mõelda ühes vaimus nimetatakse kokkuvõetult aruks."
===Feder===
*[[Johann Georg Heinrich Feder]]i järgi on aru "võime üldmõisteid haarata ja aredalt ette kujutada".
===Platner===
[[Ernst Platner]]i järgi on aru tunnetusvõime, niivõrd kui ta "tunnustab mõistete all ettekujutusi".
===Holbach===
[[Paul Henri Thiry d'Holbach]]il on aru (''entendement'') "võime märgata (''apercevoir'') nii väliseid objekte kui ka iseennast ning olla nende poolt modifitseeritud."
===Robinet===
[[Jean-Baptiste-René Robinet]] määratleb: "Aru on võime märgata objekti, omada temast ideed intellektuaalse närvi raputuse läbi."
===Kant===
[[Immanuel Kant]] vastandab aru [[meelelisus]]ele kui aktiivse vaimutegevuse, [[tunnetus]]e "[[spontaansus]]e", "võime ettekujutusi ise esile kutsuda". Aru on "võime mõelda meelelise kaemuse eset", "võime otsustusi teha", mõistete, otsustuste ja reeglite võime, "reflekteerimisvõime". Aru produtseerib mõisteid ning on kategooriate allikas. "[[Apertseptsiooni ühtsus]] kujutlusvõime sünteesi suhtes on aru, ja seesama ühtsus kujutlusvõime [[transtsendentaalne süntees|transtsendentaalse sünteesi]] suhtes [on] [[puhas aru]]." Aru on "kategooriate vahendusel kõigi [[kogemus]]te formaalne ja sünteetiline printsiip". Aru on "reeglite võime", ta on "alati ametis [[nähtumus]]te läbikammimisega [''durchzuspähen''] kavatsusega neis mingit reeglit avastada." Nii saab arust "looduse seadusandlus".
==Vaata ka==
| |||