|
Praegune kuningapere on lossis elanud alates [[1981]].aastast ning lossi valvab Rootsi sõjavägi (nagu Stockholmi kuningalossigi).
==Ajalugu==
Nimi Drottningholm tähendab 'kuninganna saart' ning seda nime kandis kivilinnus, mille [[1580]]. aastal [[John III]] oli oma naisele Katarinale ehitanud. [[1661]]. aastal ostis lossi kuninganna [[Hedwig Eleonora]], kuid sama aasta [[30. detsember|30. detsembril]] põles loss maha. Hedwig palkas kuulsa arhitekti [[Nicodemus Tessin seenior]]i ning [[1662]]. aastal algasid ehitustööd. [[1681]]. aastal suri Nicodemus Tessin seenior ning tööd viis lõpule tema poeg, [[Nicodemus Tessin juunior]].
[[1744]]. aastal anti loss pulmakingituseks Preisi printsess Louisa Ulrikale, kes abiellus [[Adolf Frederik]]uga. Louisa ajal lähtuti sisekujunduses [[Prantsuse rokokoo]]st ning [[1762]]. taastati ka mahapõlenud lossiteater. [[1777]] müüs Louisa Ulrika lossi riigile ning lossi järgmiseks elanikuks sai tema poeg [[Gustav III]].
[[19. sajand]]il lossi aktiivselt ei kasutatud ning see hakkas lagunema. Alles [[1907]]. aastal viis kuningas [[Oscar I]] läbi ulatuslikud renoveerimistööd.
Praegune kuningapere elab Drottningholmis [[1981]]. aastast ning lossi valvab Rootsi Sõjavägi.
=Renoveerimistööd=
400 aasta jooksul on paleed ja parki mitmeid kordi taastatud ja uuendatud. Suurim remont kestis [[1907]] - [[1913]], mil vahetati välja elektri- ja küttesüsteem ning kanalisatsioon. Lisaks vahetati välja mitmed veetorud ning pandi uus katus. Alates [[1997]].aastast on jõudumööda remonditud ja renoveeritud lossi erinevaid osi ning 1997 - [[2002]] kestsid lossi välisseinte puhastus- ja taastamistööd.
==Renoveerimistööd==
Suurim remont ja renoveerimine kestis [[1907]] - [[1913]], mil vahetati välja elektri- ja küttesüsteem, kanalisatsioon, veetorustik ja pandi uus katus. Alates [[1977]]. aastast on jõudumööda mitmeid ruume remodnitud ning lossi paigutati tuletõrjesüsteem. [[1997]] - [[2002]] kestsid lossi välisseinte puhastustööd.
=Lossikirik=
Lossikiriku projekteeris Nicodemus Tessin seenior ning see valmis [[1746]]. aasta mais. Tänapäevani toimub siin iga kuu viimasel pühapäeval Lovöni kihelkonna suur jumalateenistus. Kiriku orel pärineb [[1730]].aastast ning on siiani kasutusel. Seintel olevad traditsioonilised gobeläänid on pärit [[Gustav V]] valitsusajast.
==Lossikirik==
Kirik projekteeriti Nicodemus Tessin seeniori poolt ning ehitustööd viis lõpule [[1746]]. aastal Nicodemus Tessin juunior. Kirikuorel pärineb [[1730]]. aastast ja on siiani kasutusel. Iga kuu viimasel pühapäeval toimub siin Lovöni kihelkonna suur jumalateenistus. Kiriku gobeläänid pärinevad [[Gustav V]] ajast.
=Lossiteater=
Drottningholmi Lossi Teater on ooperiteater, mis asub lossi vastas ning kus toimuvad igasuvised ooperifestivalid.
==Lossiteater==
Drottningholmi Lossi Teater on ooperiteater, kus toimuvad igasuvised ooperifestivalid.
=Aiad=
==Inglise aed==
[[Gustaf III]] rajas Inglise aia, mis paikneb barokkaiast põhja pool ning kus on kaks kanalitega tiiki, sillad, suured muruplatsid ja puudesalud. Aeda ilmestavad ka pikad ja laiad kõnniteed. Suurema osa marmorkujudest ostis Gustaf III [[Itaalia]]st ning nende eesmärk oli üllatada jalutajaid, kui nad järsku rohelusest nähtavale tulid.
==Aiad==
===Barokkaed===
Aia vanimad osad rajati 17. sajandil Hedwig Eleonora ajal ning projekti tegi isa ja poeg Tessinid. Inglise aed paikneb kohe palee vastas ning seda ääristab kolm alleed. Aias paiknevad skulptuurid tegi kunstnik [[Adrian de Vries]]. 19. sajandil jäeti aed hooletusse, kuid [[Gustaf VI Adolf]]i ajal tehti see korda.
===Inglise aed===
Inglise aia rajas [[Gustav III]] ning see paikneb barokkaiast põhja pool. Aias on kaks kanalitega tiiki, sillad, suured muruplatsid ja puudesalud. Suurema osa marmorkujudest ostis Gustav III [[Itaalia]]st ning nende eesmärk oli rohelusest nähtavale ilmudes jalutajaid üllatada.
=[[UNESCO]] maailmapärand=
| 