Troonipärimisjärjekord: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P typod |
||
6. rida:
* Absoluutse e. võrdse esmasünniõiguse korral on pärija esimesena sündinud laps sõltumata soost. Selline süsteem kehtib alates 1980. aastast [[Rootsi troonipärimisjärjekord|Rootsi troonipärimisjärjekorra]] kindlaksmääramisel.
* Patrilineaarse e. isajärgse e. agnaatilise esmasünniõiguse korral liigub pärimisõigus ainult meesliini pidi. Seda süsteemi rakendasid 19. sajandil pea kõik euroopa kuninglikud perekonnad.
* Kognaatilise esmasünniõiguse korral eelistatakse meesliini järglasi, naissoost järeltulijatel tekib pärimisõigus alles siis, kui tal pole elavaid vendasid ega vendade meessoost järeltulijaid. Kognaatilist esmasünniõigust kasutatakse [[Taani troonipärimisjärjekord|Taani]], [[
* Isajärgse kognaatilise esmasünniõiguse korral on naisliini järeltulijatel õigus pärida ainult juhul, kui pole ühtegi sobivat meessoost pärijat. Selline süsteem kehtib [[Luksemburgi troonipärimisjärjekord|Luksemburgi troonipärimisjärjekorra]] määramisel. Ühe variatsiooni kohaselt on selle süsteemi järgi õigus pärida küll naisliini pidi meessoost järeltulijatel, ent mitte naistel endil.
* Matrilineaarse e. emajärgse esmasünniõiguse kohaselt liigub pärimisõigus emaliini pidi, jättes vahele meessoost järeltulijad. Selline pärimisõigus kehtis Lõuna-Aafrikas asuva [[Balobedu kuningriik|Balobedu kuningriigi]] vihmakuningannadele. Viimane kuninganna [[Makobo Modjadji]] suri [[2005]]. aastal 27-aastaselt ilma järeltulijateta.
Kasutusel on
*[[Ultimogenituur]] e viimsena sündinu õigus - [[Mongoolia]] impeeriumis kehtinud süsteem, mille kohaselt vara, maad ja trooni pärib noorim laps.
*[[Senioraat]] e vanima õigus - süsteem, mille kohaselt on pärimisjärjekorras eelisõigus vanematel sugulastel, st vennad on järjekorras eespool kui pojad.
*[[Rotatsioon]] - [[Malaisia kuningas|Malaisia]]s valivad osariikide valitsejad enda seast ülemvalitseja, kes on troonil viis aastat. Ühe osariigi valitseja ei saa mitu korda järjesst olla ülemvalitseja.
==Kehtivaid troonipärimissüsteeme==
*[[Bahrein]] - šeik [[`Isa ibn Ali Al Khalifah]]' meesliinis järeltulijad patrilineaarse esmasünniõiguse järgi. Kuningal on soovi korral
*[[Belgia]] - al. 1991. aastast on troonipärimisõigus võrdse esmasünniõiguse alusel kuningas [[Albert II]] järeltulijatel.
*[[Bhutan]] - kuningas [[Ugyen Wangchuck]]i meesliinis järeltulijad patrilineaarse esmasünniõiguse järgi.{{kas|?}}
*[[Brunei]] - sultan [[Hashim Jalilul Alam Aqamaddin]]i meesliinis järeltulijad patrilineaarse esmasünniõiguse järgi. Kuninglike abikaasade pojad on eelisjärjekorras.
*[[Hispaania]] - Kehtib kognaatiline esmasünniõigus, on arutatud ka võrdsele primogenituurile ülemineku vajalikkuse üle.
*[[Jaapan]] - hetkel kehtib 1889. aastast pärit seadus, mille kohaselt kehtib range isajärgne esmasünniõigus. Kuni 2006. aastani tähendas see võimalikku kriisi, sest noorim meessoost järeltulija dünastias oli sündinud 1946. aastal. Hetkel on arutlusel võrdse esmasünniõiguse kehtestamine.
26. rida ⟶ 25. rida:
*[[Kambodža]] - Kuninglik trooninõukogu valib uue kuninga kuningliku perekonna liikmete hulgast, kes on kuningas [[Ang Duong II]] järeltulijad, üle 30-aastased, meesoost ja budistid.
*[[Katar]] - Katari troonipärija määrab valitsev emiir Āl Thānī perekonna meessoost liikmete hulgast.
*[[Kuveit]] - Kuveidi emiiri tiitlile kandideerimiseks peab olema [[Mubarak Al-Sabah]]i meesliinis järeltulija, vähemalt 30-aastane, terve mõistusega ja moslemitest vanemate seaduslik poeg. Oma järeltulija nimetab valitseja hiljemalt aasta enne troonipärija troonile saamist, selle peab eriistungil heaks kiitma rahvusassamblee enamus.
*[[Lichtenstein]] - alates 1606. aastast kehtib range isajärgne esmasünniõigus.
32. rida ⟶ 30. rida:
*[[Maroko]] - Õigus troonile on [[Hassan II]] meesliinis järeltulijatel esmasünniõiguse järgi, kuigi kuningas võib kroonprintsiks nimetada ka mõne teise poja. Kui valitseval monarhil meessoost järeltulijaid pole, siis on troonipärimisjärjekorras tema vennad, sama meesliini esmasünniõiguse järgi.
*[[Monaco]] - 2002. aastast kehtib Monacos kognaatiline esmasünniõigus, kusjuures troonipärimisjärjkorras on ainult valitseva monarhi järeltulijad.
*[[Nepaal]] - Kehtib patrilineaarne esmasünniõigus. 2006. aastal tegi valitsus ettepaneku hakata kasutama võrdset esmasünniõigust. selle ettepaneku peab heaks kiitma esindajatekoda.
*[[Norra]] - {{vaata|Norra troonipärimisjärjekord}}
*[[Omaan]] - Valitseva sultani vanim poeg saab valitseja surma korral troonile. Meesoost järeltulija puudumisel võib valitsev sultan nimetada troonipärijaks oma venna või muu meessoost sugulase, kes on sultan [[Said bin Sultan]]i järeltulija. Praegu valitsev sultan [[Qābūs ibn Sa‘īd]] on lastetu, ning on teatanud, et tema surma korral peab kuninglik perekond kokku tulema ja sobiva troonipärija leidma. Kui nad seda ei suuda, valib kaitsenõukogu uue sultani kahe nime hulgast, mille sultan on pannud enne surma kinnisesse ümbrikusse.
*[[Rootsi]] - {{vaata|Rootsi troonipärimisjärjekord}} - esimene võrdsele esmasünniõigusele üle läinud riik maailmas.
*[[Saudi Araabia]] - [[Saudi Araabia kuningas]] määrab troonipärija [[Saudi perekond|Saudi perekonna]] liikmete hulgast. Valikul arvestatakse järgmisi kriteeriume: Kandidaadil peab olema toetus Saudi perekonnas, auväärne positsioon valitsuses, ta peab olema usklik, ta ema päritolu ja hõimusidemed peavad olema sobivad, tal peab olema kaubandusringkondade ja rahva toetus, ning [[ulamaa]] heakskiit. Traditsiooniliselt kehtib Saudi Araabias senioraat, st. valitseja surma järel saab kuningaks mõni tema (pool)vend. Praegune valitseja [[‘Abdullāh (Saudi Araabia)|‘Abdullāh]] kutsus kokku [[Bay'ah nõukogu]], kelle eesmärk on luua süsteem võimalikest troonipärijatest.
*[[Suurbritannia]] {{vaata|Briti troonipärimisjärjekord}}
*[[
▲*[[Taani]] - {{vaata|Taani troonipärimisjärjekord}} - Kognaatilise esmasünniõigus
== Vaata ka ==
| |||