Psühholoog: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
6. rida:
Psühholoogide tegevus ei ole Eestis [[2007]]. aasta seisuga seadusega reglementeeritud. [[Eesti Psühholoogide Liit]], mis koondab akrediteeritud õppekavadelt kvaliteetse psühholoogia-alase [[teaduskraad]]iga või kogemustega praktikuid, annab välja [[kutsekvalifikatsioon]]e rakenduspsühholoogide kvaliteedi kindlustamiseks.
2007. aasta seisuga on erinevad psühholoogide kutsekvalifikatsioonid Eestis järgnevad:
* kliiniline psühholoog IV - V : omab süvendatud teadmisi psüühikahäiretest.
13. rida:
* kliiniline kohtu- ja korrektsioonipsühholoog IV - V: omab süvendatud teadmisi kohtus antavate ütluste tõepärasust mõjutavatest psühholoogilistest mehhanismidest ja/või kuritegelikust käitumisest, selle põhjustest ning korrektsioonist
* neuropsühholoog IV - V: omab süvendatud teadmisi neuropsühholoogilistest häiretest, nende testimisest ning rehabilitatsioonist
==Kutseline psühholoogia==
Valdkonnasiseselt on sõnal „psühholoog“ mitu tähendust. Kõige laiemas mõttes on psühholoog igaüks, kes on saanud akadeemilise kraadi kliinilise psühholoogia, psühholoogilise nõustamise, tööstuspsühholoogia, hariduspsühholoogia või mõnel muul sarnasel erialal ja töötab neid teadmisi kasutades terapeudi, nõustaja, teaduri, õpetaja või konsultandina. Sõna selles tähenduses ei eelda psühholoogi amet kutsetunnistust.
Kitsamas tähenduses on arenenud riikides psühholoogi ametinimetus reglementeeritud kutsenõuetega. Eesti Vabariigis
Ülalpool nimetatud kutsekvalifikatsioonide puhul on III tase kõige madalam ning V kõige kõrgem.
[[USA]]-s ja
==Psühholoogi ja psühhiaatri erinevus==
Psühholoog on kraadi kaitsnud mõnel varemmainitud psühholoogia erialal. Psühhiaater on arst, kes tegeleb psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimise ja raviga. Eestis õpivad psühholoogid enamasti sotsiaalteaduskonnas, psühhiaatrid aga arstiteaduskonnas.
Psühhoterapeudid on kliinilised psühholoogid, kelle tegevusalaks on psüühika ja käitumishäirete ravimine. Psühhoterapeut hindab vestluse käigus ja erialaseid teste/küsimustikke kasutades patsiendi probleemide olemust ning kavandab psühhoterapeutilist ravi.
===Kliiniline psühholoog===▼
Kliinilise psühholoogi Eesti kutsekirjelduse järgi on tema töö suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tema põhilised tööülesanded on inimese isiksuseomaduste, psüühiliste protsesside ja probleemide hindamine ja mõõtmine kehaliste ja psüühiliste haiguste ning inimese psühhosotsiaalse funktsioneerimise raskendatuse puhul; psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimine; psühhoteraapia; nõustamine; konsulteerimine; õpetamine ja nooremate kolleegide töö juhendamine; osalemine tervisepoliitika planeerimises ja programmide hindamises; psüühiliste häirete ja tervise uurimine; eksperthinnangute andmine kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates õiguslikes
▲===Kliiniline psühholoog===
▲Kliinilise psühholoogi Eesti kutsekirjelduse järgi on tema töö suunatud psüühilise distressi, psüühika- ja käitumishäirete, vaegurluse ja riskikäitumise hindamisele, leevendamisele, ravimisele ja ennetamisele. Tema põhilised tööülesanded on inimese isiksuseomaduste, psüühiliste protsesside ja probleemide hindamine ja mõõtmine kehaliste ja psüühiliste haiguste ning inimese psühhosotsiaalse funktsioneerimise raskendatuse puhul; psüühika- ja käitumishäirete diagnoosimine; psühhoteraapia; nõustamine; konsulteerimine; õpetamine ja nooremate kolleegide töö juhendamine; osalemine tervisepoliitika planeerimises ja programmide hindamises; psüühiliste häirete ja tervise uurimine; eksperthinnangute andmine kliinilise psühholoogia valdkonda kuuluvates õiguslikes-, sõjaväekõlbulikkuse jms. küsimustes
Kliinilised psühholoogid töötavad tervishoiuteenuse osutaja juures, sotsiaal- ja haridusasutustes ning erapraksises.
Kliiniline psühholoog võib erioskuste-teadmiste omandamisel (vt p 6.3) spetsialiseeruda psühhoteraapia, kohtu- ja korrektsioonipsühholoogia või lapsepsühholoogia erialadele.
39. rida ⟶ 35. rida:
Kliinilise psühholoogi V kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase magistriõppe läbimine koos kutseaasta programmiga, erialane täiendkoolitus (20 AP) ja erialane töökogemus vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide, sh vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates erialaajakirjades.
===Koolipsühholoog===
Koolipsühholoogi töö eesmärgiks on haridusasutustes õppivate laste edasijõudmise toetamine, lapsevanemate nõustamine ja konsulteerimine, haridusasutuste töötajate abistamine laste edasijõudmise kindlustamisel ja organisatsioonide kui terviku parema funktsioneerimise tagamisel. Koolipsühholoogi ülesanneteks on probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste (nõustamine ja konsulteerimine) läbiviimine, koolitamine ja uurimistöö. Nende ülesannete täitmiseks on vajalik tööhüpoteeside püstitamine ja
Koolipsühholoog rakendab oma kutseoskusi ja teadmisi igale inimesele või grupile nende eripärast lähtuvalt. Koolipsühholoogi töös on olulisel kohal eetiliste põhimõtete ja
Koolipsühholoogid töötavad haridus- ja sotsiaalasutustes, tervishoiuteenuse osutaja juures ning erapraksises.
Koolipsühholoogi III kvalifikatsiooni taotlemise eelduseks on erialase akadeemilise õppe läbimine.
51. rida ⟶ 47. rida:
vähemalt 10 aastat ning erialaste publikatsioonide avaldamine, sealhulgas vähemalt 1 artikli avaldamine rahvusvahelise levikuga eelretsenseeritavates erialaajakirjades.
Eestis on
===Psühholoog===
66. rida ⟶ 62. rida:
===Neuropsühholoog===
Neuropsühholoog on Eestis kõige uuem psühholoogi kutse. Neuropsühholoogia tegeleb psühholoogia ja neuroloogia kokkupuudete uurimisega, st kuidas ajutegevus mõjutab psühholoogilisi protsesse ja käitumist. Neuropsühholoogid tegelevad peamiselt akadeemilise uurimistööga ja/ või töötavad igapäevaselt neuropsühholoogiliste probleemidega patsientidega (st inimestega, kellel on nende neuroloogilisest seisundist tingitud psühholoogilisi kõrvalekaldeid või on põhjust neil seda uurida).
01.08.07 seisuga on eesti kutseregistrisse kantud kaks neuropsühholoogi - [[Tiina Kompus]] ja [[Liina Vahter]].
==Välisviiteid==
*[http://www.epl.org.ee Eesti Psühholoogide Liit]
| |||