Redaktsioon: 1. august 2007, kell 05:15 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 2. august 2007, kell 00:09 redigeeri eemalda Kendall (arutelu \| kaastöö) 5079 muudatust P typo Uuem muudatus →
8. rida: Arvutuslaud kujutab endast raami, millele on paigaldatud kepikesed, traadid või nöörid või siis lauda, milles on sooned või praod. Kivid liiguvad traadile, nöörile või kepikesele lükituna või soontes või pragude vahel. Kive on kindel arv, ~~mkis~~mis tavaliselt on seotud [[positsioonisüsteem]]iga. Enamasti jaguneb arvutuslaud pikuti kaheks osaks, nii et ühes osas asuvatel kividel on suurem (tavaliselt viiekordne) väärtus. Erandiks on [[arvelaud]], mis aga nõuab murdudega arvutamiseks lisalauda. 19. rida: Arvutuslaud on kõige vanem teadaolev [[arvutusseade]]. See leiutati tõenäoliselt umbes 1100 eKr Hiinas või Indias. See võeti kasutusele vanaajal (Euroopas [[Vana-Kreeka]]s ja [[Vana-Rooma]]s [[abakus]]ena) juba enne [[kümnendsüsteem]]i üldist kasutuselevõttu. Alates [[17. sajand]]ist on arvutuslaudu hakanud välja tõrjuma [[arvutusmasin]] ning hiljem [[kalkulaator]], nii et näiteks Lääne-Euroopas peetakse seda nüüdseks kõigest mänguasjaks, kuigi seda kasutavad [[pimedad]]. Kasutusel on arvutuslaud kohati ka [[Venemaa]]l ja [[SRÜ]] riikides ning [[Hiina]]s ja [[Jaapan]]is. Vanimaks säilinud arvutuslauaks (umbes 300 eKr) on [[Salamise tahvlid]] ([[Ateena]]s [[Rahvusmuuseum]]is). Saksa arvutusmeister [[Adam Ries]] kirjeldas arvutuslaudade kasutamist teoses "Rechenbuch auf Linien und Ziphren in allerlei Handthierung / geschäfften und Kaufmanschafft". {{pooleli}}

Arvutuslaud: erinevus redaktsioonide vahel