Redaktsioon: 15. aprill 2007, kell 22:40 redigeeri Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 283 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. august 2007, kell 02:22 redigeeri eemalda Kendall (arutelu \| kaastöö) 5079 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: '''"Libahunt"''' on [[August Kitzberg]]i [[tragöödia]], mis valmis aastal [[1912]]. See on Kitzbergi hinnatuim kirjandusteos. ==Sisukokkuvõte== Lugu “Libahunt” räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos sama-ealise tütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Keegi aga ei tea, et nõia tütar on tegelikult noor libahunt. Seda avastas vaid peretütar. Hiljem kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu. Tammaru suguvõsa oli põlvest-põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma õe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ning ei lubanud Margusel Tiinat võtta. Külarahvas ka oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord lambatalle ära murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina koduuksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat hiljem olid inimesed vanad . Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine kelle vastu vend ikka veel külm oli. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus ärkas üles ning võttis püssi. Tahtis hunte minema peletada ning tabas libahunti Tiinat, kes kriiskava naisehäälega kiljus. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Lugu “Libahunt” räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos sama-ealise tütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Keegi aga ei tea, et nõia tütar on tegelikult noor [[libahunt]]. Seda avastas vaid peretütar. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma õe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord lambatalle ära murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina koduuksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat hiljem olid inimesed vanad. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kelle vastu vend ikka veel külm oli. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus ärkas üles ning võttis püssi. Tahtis hunte minema peletada ning tabas libahunti Tiinat, kes kriiskava naisehäälega kiljus. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. [[Kategooria:Kirjandusteosed]]

Libahunt (Kitzberg): erinevus redaktsioonide vahel