Tartu linnakodaniku muuseum

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum on Tartu Linnamuuseumi filiaal, mis asub 1740. aastatel valminud puust elumajas aadressil Jaani tänav 16, mis on Tartus säilinuist üks vanemaid. Krunt asub linnamüüriga ümbritsetud vanalinna osas ning oli tõenäoliselt varakult hoonestatud. Kõige vanemad kirjalikud teated krundil asunud hoonete kohta pärinevad 16. sajandi lõpust.

19.sajandi Tartu linnakodaniku muuseum

Muuseumimajja siseneja leiab end keskklassi kodaniku kodus aastal 1830. Eluruumid on rekonstrueeritud 19. sajandi II veerandi moele vastavalt, tubades ringi vaadates näeme biidermeier-stiilis interjööri ja mööblit. Maja külalisele on avatud saksa perekonna elutuba ehk saal, söögituba, magamistuba ja köök. Endistel aegadel kogunes perekond õhtuti saali vestlema, lugema, muusikat kuulama ja siin võeti vastu perekonnatuttavaid. Tänapäeval on muuseumi külaliste lemmikpaigaks saanud maja keskel asuv köök.

Muuseumi hoone ajalugu

Pärast Tartu täielikku hävitamist Põhjasõjas 18.saj. alguses seisis suur krunt Jaani tänaval mõned aastakümned tühjalt. 1734. a. sai selle omanikuks abiõpetaja Gabriel Pflug, kes 1744. aastaks ehitas tänava äärde väikese puust elamu. Majas oli 1 tuba, 3 kambrit ja ärkel.

Abiõpetaja Pflugi ehitatud väikesel puumajal õnnestus üle elada kõik 18. saj. II poole Tartu suured tulekahjud (1755, 1763, 1775). Maja säilis vaatamata 1775.a. tuleõnnetuse-järgsele käsule lammutada kõik südalinna piirkonnas asuvad puumajad.

1782. a. ostis krundi Rostockist Tartusse rännanud müürsepp Voss. 18. sajandi lõpukümnendil ehitas Voss õuele uue kivist elumaja (säilinud Jaani 18 vasakpoolne tiib) ning vajalikud kõrvalhooned.

Aastatel 1808 - 1843 oli krundi omanikuks Immukvere mõisa (Palamuse khk. Tartumaal) rentnik Carl Schulz. Vana puust elamu sai 1828. aastaks õuepoolse laienduse. Põhiliselt sellisel kujul on hoone säilinud tänapäevani ning linnakodaniku muuseumis on näha tolleaegne ruumide planeering.

1843. a. ostis kahe elumaja ja suure õunapuuaiaga krundi Tallinnast tulnud tislermeister Steinberg. Tisleritöökoja tarvis ehitas Steinberg uuele elumajale parempoolse tiiva. Tema järeltulijate omandusse jäid hooned kuni 1938. aastani.

1920 - 1938 tegutses õuepealses elumajas Jaani 18 tisler Steinbergi tütrepojale Hugo Masingule (1873 - 1939) kuulunud teadusaparatuuri konstrueerimise töökoda. Siin koostöös Tartu Ülikooli professori J. Vilipiga valminud uut tüüpi seismograafid töötasid omal ajal 23 seismoloogiajaamas üle kogu maailma.

1940. aastal natsionaliseeriti mõlemad krundil olevad elumajad.

1989. a. anti auväärne maja Tartu Linnamuuseumi käsutusse ja pärast põhjalikku restaureerimist avati siin 1993. aastal Linnamuuseumi uue harumuuseumina 19. saj. Tartu linnakodaniku muuseum.

Muuseumi ajalugu

1989.aastal seoses kahe ja poole sajandi vanuse puust elamu Jaani 16 andmisega Tartu Linnamuuseumi käsutusse hakkas materialiseeruma idee rajada Tartusse linnakodaniku majamuuseum.

Hoone muuseumiks restaureerimise projekti koostasid 1989.a. arhitektid Kai Siim ja Udo Tiirmaa (ARC-Projekt); restaureerimistööd teostas 1990 - 1993 firma Restar.

Säilinud ehitusdetailide baasil taastati hoone 19.saj. II poole välisilme. 19.saj. II veerandile omase biidermeier-stiilis ajaloolise interjööri kujundas sisearhitekt Leila Pärtelpoeg. Ajaloolise interjööri rekonstruktsioon toetub dokumentaalsetele allikatele.

19.saj. Tartu linnakodaniku muuseum avas uksed 7.juulil 1993.a.

Oluliseks komponendiks muuseumi tegevuses on teaduslik uurimistöö.

Välislingid

• Tartu Linnamuuseumi koduleht