Äksi kirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Kendall (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
{{toimeta}}
'''Äksi Andrease kirik''' on kirik [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Tartu vald|Tartu vallas]] [[Äksi|Äksi küla]]s. Kirikukihelkonda on kirjalikes allikates esmamainitud 1443. aastal. Samas asukohas on olnud mitu puust kirikut, mis on aga erinevates sõdades hävinud. Praegune kirikuhoone on tõenäoliselt ehitatud 1770. aastal, vanimad osad u [[1500]]. aastast. Kirik rekonstrueeriti põhjalikult [[neogooti]] stiilis [[1887]].–[[1889]]. aastal [[Reinhold Guleke]]' projekti järgi, kes kavandas ka samas stiilis sisekujunduse.
'''Äksi Andrease kirik''' on ehitatud praegusel kujul [[1889]]. aastal, kuid juba [[1443]]. aastal oli Äksis kirik olemas. Kirikuaias on mälestuskivi 1815-1832.a. Äksis pastoriks olnud [[Otto Wilhelm Masing]] (1763-1832), kes võttis kasutusele eesti keeles “õ” tähe. Andis välja ka “[[Maarahva Nädalaleht]]e”.
 
Kirikuaias on mälestuskivi [[1815]].–[[1832]]. a. Äksis pastoriks olnud [[Otto Wilhelm Masing]]ule (1763-1832).
Siin on pastorina töötanud ka Eesti kultuuritegelasena tuntud [[August Wilhelm Hupel]], juhuluuletaja [[Carl Gustav Staden]].
 
Siin on pastorina töötanud ka Eesti kultuuritegelane [[August Wilhelm Hupel]], juhuluuletaja [[Carl Gustav Staden]], aastatel [[1834]]–[[1855]] koolielu arendaja, eesti-saksa sõnaraamatu koostaja ja esimene [[Goethe]] tõlkija eesti keelde [[Frans von Ackermann]] (1801-1855).
Aastatel 1834-1855 oli Äksis pastoriks [[Frans von Ackermann]] (1801-1855), kes on esimene Goethe tõlkija eesti keelde. Ta on koostanud eesti-saksa sõnaraamatu ning teinud palju eesti laste koolielu parandamiseks.
 
Äksi kiriku [[kaitsepühak]] on [[Püha Andreas]]. Kirikus tegutseb [[EELK]] [[Äksi kogudus]]
 
==Vaata ka==
*[[Äksi Andrease kogudus]]
 
[[Kategooria:Tartumaa kirikud]]