Keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
''See artikkel on keelest, mida kõneldakse; sõna teistele tähendustele on viidatud täpsustusleheküljel [[Keel]]''
----
'''Keel''' on [[märgisüsteem]]; [[kommunikatsioon]]i või arutluse vahend, mis kasutab [[märk]]e ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad žeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja [[tähendus]]te edasi andmiseks. Lisaks loomulikele ja tehislikele inimkeeltele räägitakse ka loomade keeltest (kuigi mõned teadlased rõhutavad, et loomade lihtsate märgisüsteemide ja inimkeele vahel on põhimõtteline vahe) ning matemaatikas[[matemaatika]]s, loogikas[[loogika]]s ja informaatikas[[informaatika]]s tuntud formaalsetest keeltest.
 
Ei ole teada, millal inimene hakkas keelt kasutama; arvamused varieeruvad paarist miljonist neljakümne tuhande aastani tagasi. Üldiselt arvatakse, et kui inimene u 100 000 aastat tagasi Aafrikast üle maailma laiali levima hakkas, kõneles ta juba täiesti arenenud sõnavara ja grammatikaga[[grammatika]]ga keelt.
 
Inimkeeled jagunevad iseloomulike joonte järgi [[keelkond]]adeks. Teadlased pole üksmeelel, kas tänapäeval kõneldavad keeled on kõik arenenud ühisest algkeelest[[algkeel]]est ning hargnenudlahknenud "[[keelepuu]]" eri harudeks või on keel tekkinud eri aegadel ja eri kohtades ning keelkonnad on kujunenud hoopis lähedastel aladel kõneldud keelte sarnastumise käigus. Esimene ehk [[divergents]]i teooria on levinum, teist ehk [[konvergents]]i teooriat pooldab keeleteadlaste vähemus.
 
Keelepiirid võivad tänapäevalgi olla hägused, võib esineda [[murre]]te e dialektide kontiinuum, kus geograafiliselt lähedastel aladel kõneldavad murded on üksteisega väga sarnased ja vastastikune arusaadavus väheneb sujuvalt vahemaa suurenedes. Ühemõtteline eristus keele ja murde vahel puudub, lisaks keeleteaduslikele kaalutlustele arvestatakse keelte ja murrete eristuses ka geografilisi ja poliitilisi.