Jekaterina Furtseva: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Thijs!bot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Jekaterina''' Aleksejevna '''Furtseva''' ([[vene keel|vene]] ''Екатерина Алексеевна Фурцева''; [[24. november]] [[1910]] [[Võšni Volotšok]]i lähedal – [[24. oktoober]] [[1974]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poliitik.
 
Tema ema oli [[kangur]].
Furtseva astus [[1930]] kommunistlikusse [[NLKP|partei]]sse. Ta töötas ühes Moskva tekstiilivabrikus kangruna, tegi 1930–[[1937]] komsomolitööd ning lõpetas [[1941]] Moskva keemilise tehnoloogia instituudi ja [[1948]] ÜK(b)P KK Kõrgema Parteikooli.
 
Furtseva astus [[1930]] kommunistlikusse [[NLKP|parteikommunistlikusse parteisse]]sse. Ta töötas ühes Moskva tekstiilivabrikus kangruna, tegi 1930–[[1937]] komsomolitööd (oli Kurski oblastis põllumajandust edendamas, Feodossijas, Leningradis) ning lõpetas [[1941]] Moskva keemilise tehnoloogia instituudi ja [[1948]] ÜK(b)P KK Kõrgema Parteikooli.
Ta oli alates [[1942]]. aastast Moskva Frunze rajooni parteikomitee sekretär, [[1950]]. aastast NLKP Moskva Linnakomitee II sekretär ja [[1954]] sai ta [[Nikita Hruštšov|Hruštšov]]i toetusel Moskva linnakomitee I sekretäriks.
 
Leningradis töötades abiellus ta lenduriga. Aastal [[1942]] sündis tal tütar. Mees jättis ta maha.
 
Ta oli Moskva keemilise tehnoloogia instituudi partorg, alates [[1942]]. aastast Moskva Frunze rajooni parteikomitee sekretär, [[1950]]. aastast NLKP Moskva Linnakomitee II sekretär ja [[1954]] sai ta [[Nikita Hruštšov|Hruštšov]]i toetusel Moskva linnakomitee I sekretäriks.
 
Aastal [[1956]] määrati ta NLKP Keskkomitee sekretäriks ning valiti Keskkomitee liikmeks (ta oli olnud liikmekandidaat alates 1952. aastast).
9. rida ⟶ 13. rida:
Aastal 1956. valiti ta ühtlasi [[NLKP KK Presiidium]]i liikmekandidaadiks ning [[1957]] esimese naisena selle juhtorgani liikmeks.
 
Ta aitas Hruštšovil läbi viia destaliniseerimist ning hoidis ära [[Vjatšeslav Molotov]]i, [[Georgi Malenkov]]i ja [[Lazar Kaganovitš]]i katse kõrvaldada Hruštšov võimult, võttes ühendust Hruštšovi pooldajatega, tuues ettekäändeks väljakäiku minemise.
 
Sel ajal armus ta Nõukogude Liidu diplomaadisse [[Tšehhoslovakkia]]s ja hiljem [[Jugoslaavia]]s [[Nikolai Firjubin]]isse, kes oli abielus. Nädalalõppudel käis ta välismaal oma armastatu juures. Seda peeti võimuringkondades skandaalseks käitumiseks. Lõpuks nad abiellusid ja Firjubin sai välisministri asetäitjaks.
 
Aastal [[1960]] lindistas [[KGB]] Furtseva telefonikõne, milles ta halvustas Hruštšovi poliitikat. Selle eest kaotas ta 1960 oma ametikoha ning arvati [[1961]] KK Presiidiumist välja. Pärast ametikoha kaotamist lõikas Furtseva endal meeleheites veenid läbi. Ta määrati NSVL kultuuriministri ametikohale.