Koivaliina: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Urmas (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
38. rida:
Mõisakompleksi dominant on peahoone (''Gaujienas Jaunā pils'' 'Koivaliina Uus loss'). See on Alūksne rajooni suurim mõisahoone ning üks suuremaid Lätis. Selle klassitsistliku häärberi laskis 19. sajandi alguses ehitada parun Wulf. Hoone valmis [[1850]]. aastal. [[1850. aastad|1850]].–[[1960. aastad|1960. aastatel]] ehitati loss ümber. Muuhulgas ehitati kuuest [[joonia sammas|joonia sambast]] koosnev sammastik ning muudeti katuse kuju. Teisel pool, pargi vastas on terrass. Peasissekäigu treppi valvab kaks lamavat lõvi.
 
[[Interjöör]]i kujundus pärineb nimetatud ümberehituste ajast. Selle aluseks on [[ampiir]]i ja [[neorokokoo]] motiivid. [[1950. aastad|1950.]]]].– [[1960. aastad|1960. aastatel]] hävisid paljud interjööri detailid, sealhulgas skulptuurkaunistused, laekaunistused ja dekoratiivsed lõvipead. Säilinud on [[marmor]][[pilaster|pilastrid]], ehisseinad ja [[parkett]][[põrand]]ad. Kunagisest hiilgusest annavad tunnistust ainult kaks ruumi – saal, kuhu kuulub ka söögituba, ja ühe ümara otsaga kõrvalruum, kus asus [[kabel]]. Kabel [[restaureerimine|restaureeritakse]] endisele kujule.
 
Aastal [[1922]] läks loss haridusministeeriumi käsutusse. Hoone oli haletsusväärses seisukorras: 90 akent oli katki, 26 ust oli puudu, kaks ahju oli lõhutud. Samal aastal hakkas lossis tööle keskkool, mis küll ei kasutanud kõiki ruume. Kool kasutas ka mitmeid teisi mõisa hooneid. Praegu on lossis Koivaliina gümnaasium. Lossis on kooli- ja koduloomuuseum. Aastatel [[1948]]–[[1952]] õppis selles koolis luuletaja [[Ojārs Vācietis]].