Fresko: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Image:Last judgement.jpg|thumb|right|201px|Viimane kohtupäev. [[Michelangelo]] fresko (1535–1541) [[Sixtuse kabel]]is [[Vatikan]]is]]
'''Fresko''' ([[itaalia keel]]es ''a fresco'', ''al fresco'', ''affresco'' sõnast ''fresco'' 'värske') on seinamaaliliik[[seinamaal]]iliik ja -tehnika; arhitektuuriga seonduv [[monumentaalmaal]].
 
Seinale laotatakse mitme kihina [[lubi|lubjast]] ja [[liiv]]ast tehtud krunt. Fresko maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga; vabaneva [[süsihappegaas]]i toimel kalgastub krohvipind klaasjaks. Värvaine reageerib krohvis oleva lubjaga ning tekivad tugevad rikkalikud värvitoonid. Fresko on paindlik, väga püsiv ja suhteliselt odav tehnika.
8. rida:
[[Image:Leonardo da Vinci (1452-1519) - The Last Supper (1495-1498).jpg|thumb|left|350px|[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]. [[Leonardo da Vinci]] fresko (1495–1498) [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kirikus]] [[Milano]]s]]
 
Lisaks tuntakse ka "kuiva freskot" , kusmille puhul töö võib lõpetada kuival pinnal, ntnäiteks [[tempera]]värvidega peale maalides. Kuivale lubjapinnale tehtud maali nimetatakse ''[[secco]]''. ''Fresco secco''<nowiki>'t</nowiki> on tihti kasutatud detailide lisamisel või paranduste tegemisel valmis freskodele.
 
Kahe tehnika suurim erinevus onseisneb selles, et tõeline fresko on kestev samas kui, kuiv fresko aga kipub aja jooksul maha kuluma.
 
Rohkelt freskosid on maalitud keskajal [[Bütsants]]is, [[Gruusia]]s ja [[Serbia]]s; eriti aga 14.&ndash;16. sajandil [[Itaalia]]s ([[Giotto di Bondone]], [[Andrea Mantegna|Mantegna]], [[Michelangelo]], [[Raffael]] jt) ja [[Vana-Vene]]s [[Theophanes Kreeklane]], [[Andrei Rubljov]] jt).