Erinevus lehekülje "Margrete I" redaktsioonide vahel

Lisatud 36 baiti ,  14 aasta eest
P
resümee puudub
P
[[Pilt:Margrete 1.jpg|thumb|Margrethe I]]
'''Margrethe I''' ([[märts]] [[1353]] – [[28. oktoober]] [[1412]]) oli [[Taani]] ja [[Norra]] kuninganna ([[1387]]–1412) ning [[Rootsi]] regent ([[1389]]–1412). Ta oli [[Valdemar IV]] Atterdagi tütar.
 
Pärast temaoma isa surma [[1375]] pani Margrethe Taani troonile oma poja [[Oluf III|Oluf]]i. Tema vanem õde Ingeborg tahtis troonile seada hoopis enda poega, kuid Margrethe osutus edukamaks poliitikuks ning saaavutassaavutas oma tahtmise. Kui taMargrethe meesabikaasa, Norra kuningas [[Håkon VI]], suri, sai Olufist ka Norra kuningas ([[Olav IV]]). Et Oluf oli alaealine, siis valitses mõlemat riiki tegelikult Margrethe.
 
[[1387]] suri Oluf aga järglasteta ning Norra ja Taani valisid enda valitsejannaks Margrethe. [[1389]] sai ta ka Rootsi regendiks, kui ebapopulaarne kuningas Mecklenburgi Albrecht seal kukutati. [[Stockholm]]i linn jäi aga Albrechtile ustavaks ning see langes Margrethe kätekätte alles [[1398]]. aastal, kui [[Hansa Liit]], mis oli linna alates [[1395]]. aastast valitsenud, selle kaubandusprivileegide eest kuningannale andis.
 
Nii oli Margrethest saanud kõigi kolme Põhjamaa valitsejanna. Et ta enda poeg oli surnud, pidi ta leidma uue valitseja, kes omaks legaalset pretentsiooni kõigile kolmele troonile. Ta leidis selle oma õetütre poja [[Erik Pommerist|Pommeri Eriku]] näol, kes oli juba ametlikult Norra kuningas ning krooniti [[1397]] [[Kalmar]]is kõigi kolme riigi ühiskuningaks. Nii sai alguse [[Kalmari unioon]], mille tegelikuks rajajaks oli Margrethe. Et Erik oli veel alaealine, siis valitses ta viimase eest regendina, ent ka pärast tolle 18-aastaseks saamist oli Margrethe kuni oma surmani Põhjamaade tegelik valitsejanna.
531

muudatust