Valdemar IV: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
SieBot (arutelu | kaastöö)
Tiina357 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Valdemar atterdag.jpg|thumb|right|Valdemar Atterdag [[Næstved]]i kiriku freskol]]
 
'''Valdemar IV Atterdag''' (umbes [[1320]] – [[24. oktoober]] [[1375]]) oli [[Taani kuningas]] [[1340]]–[[1375]].
 
Pärast kuningas [[Christoffer 2.]] surma [[1332]]. aastal oli [[Taani]] mõnda aega ilma valitsejata. Valdemar Atterdag valiti kuningaks 1340. aastal [[Viborg]]is. Valdemar suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, allutada otsesele kuningavõimule ka [[Sjælland]]i ning võita Taanile tagasi [[1332]] [[Norra]] kätte läinud [[Skåne]].
Valdemari valitsusaeg oli Taanile suhteliselt soodne, kuigi ta ei suutnud enda käes hoida [[Eestimaa]]d (Harju- ja Virumaad koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega), mille ta [[Jüriöö ülestõus]]u järel [[1346]]. aastal müüb [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pandib need [[1347]]. aastal [[Liivi ordu]]le.
 
Valdemar IV saab Maarjamaa (jumalaema maa) ehk [[Taani valdused Eestis|Taani Eesi valduste]] müügi pärast paavsti käest karistada. Paavst kohustab Taani kuningat tehtud pattu lunastamiseks sooritama palverännaku pühasse paika.
Valdemari valitsusaeg oli Taanile suhteliselt soodne, kuigi taValdemar ei suutnud enda käes hoida [[EestimaaTaani valdused Eestis|Taani valdusi Eestis]]d ([[Harjumaa|Harju-]] ja Virumaad[[Virumaa]]d koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega), mille ta. [[Jüriöö ülestõus]]u järel [[1346]]. aastal müübmüüs ta need [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja . Saksa ordu pandibpantis need alad [[1347]]. aastal omakorda [[Liivi ordu]]le. Müügitehingu ametlikuks põhjuseks oli Valdemari venna Otto astumine Saksa ordusse, samaaegselt loobus vend ka pärilusõigusest Taani troonile.
 
Valdemari valitsusajal, [[1349]]. aastal, puhkes Taanis [[katk]], mis hävitas ligi poole maa elanikest. Katk süvendas kriisi põllumajanduses ja rahutusi riigis.
 
[[1361]] vallutas Valdemar erakordselt jõhkral sõjakäigul [[Gotland]]i, mis jäi Taani valdusse kuni [[Brömsebro rahu]] sõlmimiseni [[1645]]. aastal. [[Visby]] avas oma väravad vallutajale ilma lahinguta, kuid juba järgmisel aastal kuulutasid [[Hansa|Hansa Liidu]] linnad selle peale Taanile sõja, mis lõppes [[1370]] Valdemari lüüasaamisega.
Ta suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, seejuures allutas ta otsele kuningavõimule ka [[Kopenhaagen]]i. [[1361]] sai ta enda kätte ka [[Gotland]]i, kuid [[1367]]–[[1370]] sõda [[Hansa]]ga lõppes lüüasaamisega.
 
SurresKui ValdemarilValdemar poegi1375. polnudaastal suri, niiei olnud tema pojad enam elus. Ametlikult astus etTaani troonile saiValdemari tütre [[Margarethe I|Margrethe]] ja tema tütrepoegabikaasa [[Norra kuninga]]s [[Håkon VI]] poeg [[Oluf IIIII|Oluf]], tegelikuks valitsejaks sai aga tolle ema [[Margarethe I|Margarethe]].
 
[[Kategooria:Taani monarhid]]