Redaktsioon: 10. juuli 2007, kell 20:23 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 252 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. juuli 2007, kell 21:33 redigeeri eemalda 88.196.96.185 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
12. rida: : Kas Sa võiksid pealkirja [[Regilaul]] alla midagi kirjutada? Kui ei, siis kustutame ümbersuunamise. [[Kasutaja:Andres\|Andres]] 10. juuli 2007, kell 17:23 (UTC) Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoome ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulul on lihtne ja väikse ulatusega ühehäälne meloodia (rahvapäraselt toon, mõnu). Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit Kalevala-mõõt. Palju kasutatakse algriimi ja parallelismi. Regilaule lauldi ilma pillisaateta, tavaliselt laulis eeslaulja ühe värsi ja koor kordas seda, andes eeslaluljale aega mõtet edasi arendada. Teemadeks oli talurahva igapäevane elu, tööd ja pidustused, aga ka lüürilised mõlgutused ja lüroeepilised jutustused mütoloogiliste motiividega. Regilaulu motiive on oma heliloomingus kasutanud Veljo Tormis. Eesti regilaule on avaldatud kihelkondade kaupa kogumikus "Vana kannel" http://haldjas.folklore.ee/laulud/erla/indeks1.html

Arutelu:Regivärss: erinevus redaktsioonide vahel