Edgar Savisaar: erinevus redaktsioonide vahel

[[Perestroika]] algusaastatel hakkas Savisaar avaldama publitsistlikke kirjutisi ühiskonna reformimise vajadusest. [[Eesti Televisioon]]i saatesarjas "[[Mõtleme veel]]" esinedes käis ta [[1988]]. aasta kevadel välja idee moodustada [[Eesti]]s [[Rahvarinne]] perestroika toetuseks. See tegi temast [[laulev revolutsioon|laulva revolutsiooni]] ühe juhi.

 

 

[[3. aprill]]il [[1990]] sai ta Eesti valitsuse juhiks. Sellel ametikohal jätkas ta ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist kuni [[29. jaanuar]]ini [[1992]]. Suurem osa Savisaare valitsuse tegevusest möödus [[hüperinflatsioon]]i ja kasvava kaubanappuse olukorras. Savisaare valitsus võttis kasutusele [[ostukaart|ostukaardid]] ja toiduainete talongid. Talvel [[1991]]/1992 valmistuti [[Tallinn]]a uuselamurajoonide evakueerimiseks kütusenappuse tõttu. 1991. aasta [[31. detsember|31. detsembril]] seisid inimesed tundidekaupa leivajärjekorras ning paljud jäidki ilma leivata. Ka [[või]] kadus 1992. jaanuaril lettidelt, sest oodati hinnatõusu. Savisaar käis isiklikult võiladusid avamas. Selles olukorras tema valitsus langes ja peaministriks sai senine transpordiminister [[Tiit Vähi]].

Alates [[2001]]. aastast on ta Tallinna linnapea. [[2003]]. aastal oli Savisaarel [[infarkt]] ja sellest ajast on ta hoidnud madalat profiili. [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2004]] avaldas [[Tallinna linnavolikogu]] Savisaarele umbusaldust. Kohal oli 60 linnavolikogu liiget. Umbusaldamise poolt hääletas 34 linnavolinikku ja vastu 2, hääletamisel ei osalenud 24 linnavolikogu liiget. Linnapeaks valiti [[Tõnis Palts]].

 

 

==Tunnustused==