Erinevus lehekülje "Messeenia" redaktsioonide vahel

Lisatud 458 baiti ,  17 aasta eest
P (kat)
'''Messeenia''' oli viljakas maakond [[Peloponnesos]]e edelaosas. Ta piirnes idas [[Lakoonika]]ga.
 
Messeenia [[esiajalugu]] on vaid aimatav, peamiseks allikaks on [[müüt|müüdid]]. Igatahes asub seal liivane Pylos, kus valitses Nestor. See põletati maha, vist Nestori poegade ajal. Lossi raamatupidamine, mida peeti toorestel savitahvlitel, põles tules kõvaks ja on alles, kuid ei ulatu kuigi kaugele tagasi, ilmselt ei säilitatud dokumente kaua. Messeenia haldus ja majandus on tuntud paremini, kui ühelgi teisel tollasel Kreeka riigil, ent kuninga nimi sealt ei ilmne - seda polnud muidugi vaja mainida!
Messeenia [[esiajalugu]] on vaid aimatav, peamiseks allikaks on [[müüt|nüüdid]].
 
[[8. sajand eKr|8. sajandi]] teisel poolel eKr vallutasid Messeenia [[spartalased]] ([[Esimene MasseeniaMesseenia sõda]]), orjastasid sealsed elanikud ja muutsid nad [[heloodid|helootideks]] (ainult osal õnnestus välja rännata või perioigi staatust saada).
Umbes [[7. sajand eKr|7. sajand]]i keskel eKr puhkes helootide ülestõus. See andis spartalastele ajendi [[Teine Messeenia sõda|Teise Messeenia sõja]] alustamiseks. Liidus [[Argos]]e ja [[Arkaadia]]ga õnnestus messeenlastel [[Aristomenes]]e juhtimisel mitu korda lüüa sõjaliselt tugevamaid spartalasi. Pärast messeenlaste kindluse [[Hira]] langemist nende vabadusvõitlus vaibus. Osa elanikest rändas [[Messene]]sse. Kohalejäänud üritasid veel mitu korda tulemusteta spartalaste ülemvõimust vabaneda (helootide ülestõus [[446464 eKr]], [[Kolmas Messeenia sõda]]).
 
Alates [[369 eKr]] õnnestus Messeenial [[Teeba]] ([[Epameinondas]]e) abiga saavutada sõltumatus.
764

muudatust