Panatenaiad

Panatenaiad (kreeka keeles 'üleateenaline') olid antiikaja Ateena tähtsaimad pidustused.

Algselt peeti neid igal aastal linna kaitsejumalanna Athena auks. 566 e.m.a. Peisistratos reformis pidustused ning neid hakati korraldama iga 4 aasta tagant südasuvel (augustis).

Kõigepealt toimus öine eelpidustus: tõrvikurongkäik ning muusika- ja tantsuettekanded. Panatenaiade haripunkt oli suur rongkäik Erechtheionis asuva Athena kuju juurde. Sinna viidi ohvriloomi ja Ateena tütarlaste kootud hinnaline rüü (rongkäiku on kujutatud Parthenoni friisil). Pärast toimusid ohvritalitused, muusika- ja spordivõistlused. Võitjad said autasuks õlipuuokstest pärja ja õliga täidetud hinnalise amfora.

Panatenaiade auhinaamforad olid eritüüpi kitsa kaelaga stereotüüpse mustafiguurilise maalinguga amforad. Vanim säilinud selline amfora, Burgose vaas, pärineb aastast 566 või 562 e.m.a. Dateerimise seisukohast on eriti väärtuslikud arhontide nimedega amforad (373–312 e.m.a.).