Arvi Siig: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
ise eelistaksin muidu nime puhul "Siig", "Siigi", "Siigi"...
11. rida:
== Elu ==
 
Arvi Siig on 1950. – 1960. põlvkonna suurte nimede seast paljude arvates esimene. [[Eesti Kirjanike Liit|E. K. L.]]: "Samas on ta sellest [[plejaad]]ist enam kui keegi teine rockerite põlvkonna keskne poeet. Ta tuli [[1958]]. aastal [[kirjandus]]se kui nooruk õhtuselt [[tänav]]alt, [[vihm]]ast ja [[neoon]]tulede peegelduste vahelt. Mõnedki tema esimestesse poeesiakogudesse ("[[Trompetisoolo]]", [[1962]]; "[[Reporter värsikaameraga]]", [[1966]] jt.) koondatud värsid said [[kultus]]likeks. Nende selge sõnastus ja meeldesööbiv värsivorm oli mõistetav väga laiale lugejaskonnale." [[Andres Langemets]]: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema [[roll]]i ja asendi luules pikaks ajaks paika. Seal oli [[ajakirjandus]]likku luulet mitmetel teemadel, aga silma torkasid tolleaegse tänava- ja [[kõrts]]ielu pildid. Tollal öeldi selle kohta "töölisnoorte elu". Arvi SiigistSiiast võinuks kõigi eelduste kohaselt saada [[biitnikud|biitnik]], kui ta tegutsenuks teises ühiskonnas. Kadunud Arvi SiigiSiia luuletusi teadsid peast poisid ja tüdrukud, kes muidu luulet üldse ei lugenud." Ilmselt märgistavad tulevikus selle taandunud rockerite ajastu värve ja lõhnu kindlasti ka mõned tema kirkamad värsiread. [[Rein Veidemann]]: "Siig oli [[autoriteet]]. Tal oli luule[[närv]]i. Aga selle kõrval oli tal ka sotsiaalset tundlikkust. Mis tegi temast sõjajärgse eesti luule ühe publitsistlikuma ja väljakutsuvama luuletaja. Ja mõneski mõttes selle põlvkonna lauliku, kelle noorus möödus [[1950. aastad|1950.]]–[[1960. aastad|60. aastate]] [[Eesti NSV|Eesti]] linnades." Ajakirjas [[Noorus (ajakiri)|Noorus]] [[töö]]tades tegi Siig palju uute annete avastamiseks ja toetamiseks. Ilmselt on see panus palju suurem kui praeguses pealiskaudses ajas välja võib paista. Langemets: "[[1961]]. aastast kuni [[1976]]. aastani töötas Arvi Siig noorteajakirjas Noorus luuletoimetajana ning tal oli väga oluline positsioon tolleaegsete noorte kirjandushuviliste mõjutajana. Avaldamisvõimalusi oli noorte jaoks napilt ning Noorusest ei pääsenud keegi mööda. Ning Noorus oligi väga sõbralik toimetus. Olime Arvi SiigigaSiiaga pikka aega tuttavad. Nimetasin teda ühes arvustuses nooruse veteraniks, kelle jaoks noorus muutus lahingumemuaarideks. Tundmatuks jäi Arvi Siig aga paljudele, tuli leppida värssidega." [[1970. aastad|1970. aastate]] keskel käis Arvi Siig [[Vladimir Majakovski|Majakovski]] jälgedes [[USA]]-s ja kirjutas sellest [[poeesia]]tsükli. E. K. L.: "Hilisem Siig jääb kirjanduslukku aga ennekõike oma rõhutatult sotsiaalse ja [[maailm]]a asjade pärast mureliku hoiakuga." Arvi Siia sotsiaalne aktiivsus säilitas kogu aeg aga tõrksa tänavapoisi ilme. E. K. L.: "Viimaseks jäänud kogu "[[Valguse nimi]]" ([[1993]]) on aga täidetud juba eksistentsiaalsetest puhasnukratest toonidest. Siig eestindas mitmeid tähelepanuväärseid poeete Majakovskist [[Jevgeni Jevtušenko|Jevtušenko]]ni. Viimasega näis teda siduvat tõsine hingesugulus." Arvi Siia poeesiat on helindanud ulatuslikult [[Vennaskond (ansambel)]]. Hüvastijätt Arvi SiigigaSiiaga toimus [[27. november|27. kooljakuul]] [[1999]] [[Aleksander Nevski katedraal]]is, [[matused]] [[Nevski kalmistu]]l.
 
=== Allikad ===