Erinevus lehekülje "Kiiu vasallilinnus" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Linnus rajati oletatavasti [[1520]]. aasta paiku kohaliku mõisniku [[Fabian von Tiesenhausen]]i poolt kindlustatud tornelamuks. Kiiu torn [[vasallilinnus]]ena on [[Eesti]] väikseim [[linnus]]eehitis. Tornis on neli korrust, väljastpoolt ümbritseb kivimüüri puidust ringrõdu. Müüride paksus jalamil on 1,8 meetrit, torni sisemine läbimõõt küünib 4,3 meetrini. Kitsad aknad olid algselt mõeldud laskeavadeks, ringrõdu aga [[Kaitsekäik|kaitsekäiguks]], mille põrandas olid tõrjeaugud. Torni pääses vaid läbi ühe riivpalgiga suletava sissepääsu. Viimast kaitses omamoodi eeslinnusena praeguseks hävinud majandushoov, mida piiras paekivist müür.
 
Sõja korral kasutati eluruumina vaid II korrust, kus lisaks [[kamin]]ale ja [[dansker]]ile, mis esinevad ka ülejäänud korrustel, on seina ehitatud voodinišš. Ülejäänud korrused on puht kaitseotstarbelised, millest annavad tunnistustkatunnistust ka 11 erneva kujuga laskeava. Esimese ja teise korrustekorruse vahelaed on võlvitud. Kolmanda ja neljanda korrustekorruse vahel on talalaed. Ühelt korruselt teisele pääseb müüritrppimüüritreppi mööda. Kiiu tornlinnuse muudab aga Baltimaades erandlikuks III korrust ümbritsev taladele toetuv kaitsekäik ehk [[urdaaž]].
 
Linnus purustati [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal ning restaureeriti kunstiajaloolase [[Villem Raam]]i juhtimisel [[1974]]. aastal. Peale restaureerimist on torn kasutusel söögikohana.
97

muudatust