Sunnismaisus: erinevus redaktsioonide vahel

 

14. sajandil tekkisid Eesti aladel esimesed sunnismaisuse ilmingud, kuna talupoeg, kes oli omavoliliselt asunud elama teise feodaali valdustesse, pidi maksma senisele isandale trahvi. 15. sajandi esimesel poolel hakkati pagenud talupoegi tagasi nõudma. Põgenemiste ärahoidmiseks ning põgenike püüdmiseks ja väljanandmiseks sõlmisid [[Tartu piiskoppide loend|Tartu piiskop]], [[Kärkna klooster|Kärkna kloostri abt]] ja nende [[vasall]]id oletatatvasti juba [[1411]]. aastal kokkuleppe, millega pandi ametisse adrakohtunik (''hakenrichter''). [[1458]]. aastast on säilinud selline kokkuleppe [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnast]]. Uus sõlmitud kokkuleppe täpsustas põgenike tagaotsimise ja tagasitoimetamise korda.

Moodustati Adrakohtu ringkonnad ja pandi ametisse [[adrakohtunik]]ud, kelle ülessandeks oli pagenud talupoegade otsimine ja tagasitoomine. Talupoegade sunnismaistamine viidi eesti aladel lõppule 16. sajandi esimesel poolel.

 

 

<!-- interwiki -->