Vene päritolu aadlisuguvõsa. Esimene teadaolev suguvõsaliigesuguvõsa liige oli bojaar Fjodor Nasackin (elas XVI sajandil). Tema poeg bojaar Leonti Fjodorovitš Nasackin (surn. enne 1600) siirdus Liivi sõja ajal Rootsi teenistusse ja talle läänistati 1590. a Keskvere külast (Läänemaa) maid.
Leonti poegadest Afanassist (surn. 1613) ja Pjotrist (maeti 1636) põlvnes kaks suguvõsa liini. Afanassi liinharu kustus juba 1656. a. Pjotr Leontjevitš Nasackinil oli arvukalt järeltulijaid. Mitu liini siirdus Soome; 1818. a võeti nad Soome rüütelkonna matriklisse. Eesti alal jagunes suguvõsa Vana-Varbla ja Uue-Varbla liiniks; mõlemad eksiteerisid veel 20. sajandi algulgi.
Suguvõsa immatrikuleeriti 1857. a Liivimaa aadelkonda.
SuguvõsaNasackinid omasomasid Eesti alal mitmeid mõisaid: Are, Libatse, Loodna, Matsalu, Männiku, Orassaare, Patsu, Rindali, Roodi, Rooküla, Saulepi, Uue-Varbla, Vahenurme, Vaimõisa, Vaiste, Valkla ja Varbla (hiljem Vana-Varbla).
