Antiikkirjandus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
* Rooma ülemvõimu aegne kirjandus (1.–6. sajand pKr).
 
Sõna "antiik" tuleneb ladinakeelsest sõnast "''antiqiusantiquus''", mis tähendab vana või iidset.
 
Antiikkirjanduse esimesteks meie ajani säilinud mälestisteks on [[eeposedeepos]]ed "[["Ilias"]]" ja "[["Odüsseia".]]". Üldse on eeposte puhul käsitletud kaht suurt teemat: teebaeeposed ja troojaeeposed.
 
Teebaeepostest on teada vaid pealkirjad, troojaeeposed kirjeldavad Trooja sõda. Viimaste hulka kuuluvad ka "Ilias" ja "Odüsseia". Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Kangelaslaule, millel eeposed põhinevad, laulsid vanakreeka rahvalaulikud aoidid ja rapsoodid sajandeid ning seetõttu olid eeposte sündmused ja nende eellood laialt teada. Seda asjaolu arvestas ka [[Homeros]], kes kogus kokku üldtuntud rahvapärimusi ja arendas need üksikasjalikumateks sündmusteks, millest saidki eeposed.
26. rida:
Erilise õitsengu saavutas helenismiajal luule, millest taandus senine ühiskonnakesksus ja poliitika. Rohkem hakati huvi tundma üksikisiku vastu ning eelistatuks said lühivormid, nagu [[eleegia]] ja [[epigramm]].
 
Hellenismiaja tuntumateks luuletajateks olid [[Kallimachos]] ja [[Theokritos]].
 
==Vaata ka==
*[[Vanakreeka kirjandus]]
*[[Vanarooma kirjandus]]