Nisuõlu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Andresl (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Andresl (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida:
Weizenbier, Weizen, Weißbier ja veel mitmete teiste nimedega kutsutakse üht õlleliiki mida Euroopas pruulitakse põhiliselt Lõuna Saksamaal ja Austrias ning mille eestikeelne nimi oleks NISUÕLU.
Seda on nii heledat ("helles") kui tumedat ("dunkles"), selitamata ("hefe") kui ka selitatud ("kristallklares"). Vahe tuleneb sellest et: "hefe" on hägune kuna sisaldab pärmi, "kristallklares" aga filtreeritud ja selge. Tumedat valmistatakse tumedatest linnastest. Kanget nisuõlut nimetatakse Weizenbockiks.
Nisuõlle pruulimiseks kasutatakse [[pinnakääriminepinnakäärimise|pinnakääriminene]]se meetodit. Algmaterjaliks on vähemalt 50% nisulinnased ülejäänud osa moodustavad odralinnased. Keskmiselt on Nisuõlle kanguseks 5,5 % alkoholi ja kuivaine sisalduseks 12% - 13,5%. Nisuõllel on valge, rikkalik ja väga püsiv vaht. Sellest tingitult juuakse seda reeglina klaasist või savikannust.
Nisuõlle levinuim klaas on ca' 20 cm kõrge ja pealt laienev. Sellesse mahub 0,5 l õlut ja jääb ka piisavalt ruumi vahu jaoks.
Õlle valamisel kallutatakse klaasi nii, et voolamine oleks võimalikult lauge. Enne valamist on soovitatav klaas või kruus veega loputada, märg klaas pärsib vahu eraldumist. Sõltuvalt maitsest lisatakse õllele sidruniviil.