Andres Larka: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
50. rida:
[[12. juuni]]l [[1935]] sõjaringkonnakohtus alanud protsessil vabadussõjalaste üle määrati neile tingimisi karistused. Peale vanglas veedetud aastat pääses vabadusse ka Andres Larka. Kuigi tema organisatsioon oli keelustatud, alustasid endised vabadussõjalased kodanikualgatuse korras peatselt poliitilist tegevust ja esitasid sama aasta [[20. september|20. septembril]] uue põhiseaduse muutmise eelnõu, millega soovisid nüüd piirata riigivanema volitusi. Konstantin Pätsi juhitav valitsus ei nõustunud siiski eelnõud rahvahääletusele panema.
Väidetavalt asusid vabadussõjalased seejärel ette valmistama vasturiigipöörde katset, mille käigus pidi [[8. detsember|8. detsembril]] 1935 arreteeritama ainsa seadusliku poliitilise organisatsiooni [[Isamaaliit (1935-1940)|Isamaaliidu]] kongressil Eesti riigijuhid eesotsas Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneriga. Vabadussõjalaste endise juhina olevat riigipöörde ettevalmistamisel osalenud ka erukindral Larka. Seetõttu arreteeris [[7. detsember|7. detsembril]] [[
Andres Larka vabanes vanglast [[1937]]. aastal ja edaspidi puudus tal võimalus poliitikas osaleda. Ta elas oma kodus Jõgisool kuni Nõukogude okupatsioonini [[1940]]. aastal. Erukindral Larka arreteeriti [[23. juuli]]l 1940 peale [[Eesti NSV]] väljakuulutamist ja kadus peatselt koos teiste Eesti kõrgemate ohvitseride ning tipp-poliitikutega Venemaa vangilaagritesse. Tunnistajate sõnul nähti teda hiljem [[Vjatka]] vangilaagris [[Kirovi oblast]]is, kus ta ka ametlike andmete kohaselt [[8. jaanuar]]il [[1942]] suri.
| |||