Antiikkirjandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida:
Vastupidiselt eepostele on lüürikas kuulda ka luuletaja enese häält, kes tunnetab maailma ja selgitab oma suhteid sellega. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: [[eleegia,]] [[jambograafia]] ja [[meelika]].
5. sajandil e.m.a. elas Kreeka orjanduslik ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Sel perioodil kujunes välja eraldiseisev Atika maakond, mille pealinnaks sai Ateena. Atika osatähtsus Kreeka kultuuris muutus kiiresti nii suureks, et 5.-6. sajandit e.m.a. nimetatkse kirjanduses atika ajajärguks.
Sel perioodil muutub juhtivaks kirjandusliigiks [[draama]]. See nimetus on välja arenenud viljakusjumal Dionysosele pühendatud pidustustest ehk dionüüsiatest, kus korraldati suurejoonelisi rongkäike, joodi ohtralt veini, söödi ja lõbutseti.
Teise seletuse kohaselt tuletub sõna "draama" kreekakeelsest sõnast, mis tähendab tegevust. Draama eripäraks on se, et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale-vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja [[tragöödia]], naljalugudest aga [[komöödia]]. Need kaks ongi atika kirjanduse põhizanrid.
| |||