Keetmine: erinevus redaktsioonide vahel

{{vaidlustatud}}

{{toimeta}}

'''Keetmine''' on toiduainete töötlemine [[keev vesi|keevas vees]] või [[vesi|vett]] sisaldavas vedelikus.

 

==Keemise staadiumid==

Vedeliku [[temperatuur]] võib keetmisel ulatuda 100°C-ni, [[soola|soola]] lisamisel 101°C-ni ja [[rõhk|rõhu]] tõstmisel 1 atm võrra 119°C-ni. Sageli keedetakse toiduaineid 95-97°C juures, nii et vedelik vaevu väreleb. Sel juhul kasutatakse tehnoloogias väljendeid: "keedetakse tasasel tulel" või "keedetakse nõrgas kuumuses".

 

 

==Keetmisviisid==

* '''Rohkes vedelikus''' keedetakse [[tangaine|tangaineid]], [[pastatooted|pastatooteid]], kuivatatud [[hernes|herneid]] ja [[uba|ube]], [[liha]], kartuleid alates märtsikuust. Olenevalt toiduainest pannakse need keema külma või keeva vedelikku.

* '''Väheses vedelikus''' keedetakse [[kala (toit)|kala]], liha, aedvilja jne. Toiduained asetatakse keema vähesesse keema vedelikku ja keedetakse nõrgas kuumuses kaanega kaetud keedunõus. Vedeliku hulk valitakse vastavalt toiduainele - see võib olla vaevu vedelikuga kaetud või ulatub vedelik vaid 1/3 kuni 1/2 toiduaine kõrguseni.

 

==Keetmisajad==

Erinevate toiduainete keetmise aeg on erinev ja seda tuleb toiduvalmistamisel arvestada. Esmalt pannakse keema pikema valmimisajaga toiduained ning hiljem lisatakse neid vastavalt valmimise ajale. Toiduaineid ei keedeta kauem, kui valmimiseks vajalik, sest see halvendaks nende kvaliteeti.

 

==Vaata ka==

 

[[Kategooria:Kokandus]]