Tundeelu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Tundeelu''' on üks [[psüühiline funktsioon]], mille eesmärgiks on reguleerida inimese/looma
Tundeelu uurimisega tegeleb [[psühholoogia]].
Siiani puudub psühholoogias ühene käsitlus emotsioonide olemusest. Enamlevinud seisukoht on, et "emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena (näiteks paaniline hirm), mille nimetamiseks on keeles oma sõna (hirm) ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.<ref>J.Allik Eesti keele emotsioone väljendava sõnavara tähendus. ''Psühholoogia lihtsusest''. Tartu Ülikooli kirjastus. 1997, 131-150.</ref>
Eesti keeles kasutatakse sõnu tunne, tundmus, emotsioon. Akadeemilises kirjanduses sõna ''tunne'' ei kasutata käesolevas kontekstis, kuna annab võimaluse mitmetimõistmiseks - sõna ''tunne'' tähendus sisaldab ka [[intuitsioon]]i nüanssi. Sõna ''emotsioon'' soovitatakse kasutada tundmuste läbielamise protsessi nimetamiseks.<ref> A.Kidron ''Psühholoogia põhisuunad.'' Tallinn, Mondo, 2001</ref>
Kuigi eksisteerib väga palju erinevaid tundmusi, on uurimused näidanud, et enamik neist on kombinatsioonid põhitundmustest. P.Ekman on toonud välja kuus põhitundmust:<ref>P.Ekman ''Emotions in human face.'' New York: Cambridge University Press, 1982</ref>
*[[Hirm]]
*[[Kurbus]]
*[[Rõõm]]
*[[Vastikus]]
*[[Viha]]
*[[Üllatus]]
Põhitundmuste omavahelisel kombineerumisel tekivad sellised igapäevased tundmused, nagu raev, kadedus, kärsitus, mure, armastus, kiindumus, mõnu jne.
Meeldivushinnagu aspektis võib jaotada tundmusi:
*positiivseteks ehk headeks
*negatiivseteks ehk pahadeks.
Head tundmused on need, mis kaasnevad meeldivate olukordadega ja pahad tundmuse need, mis kaasnevad ebameeldivate olukordadega. See tähendab, et kui olukord tõotab häid tundeid, siis selle poole püüeldakse ja halbade tunnete tekkimise korral välditakse olukorda. Siit tuleneb tundmuste äärmiselt oluline roll olendi eksistentsi kindlustamiseks. Kui olend puutub kokku nähtusega, mis soodustab tema või liigi eksistentsi, siis tekib hea tundmus ning olend püüdleb selle poole ja ohtliku nähtuse korral tekib paha tundmus ning nähtust välditakse. Nähtuseks võib olla toit, värske õhk, vaenlane, ohtlik metsloom jms. Ka seksuaalse käitumise (soo jätkamine) regulatsioonil on tundmustel võtmeroll. Kui vastassoo esindajat hinnatakse heade tundmustega, siis toimub kontakt. Kui hinnatakse halbade tundmustega, siis kontakti välditakse ja soo jätkamine on välistatud.
Häired tundeelus mõjutavad väga olulisel määral organismi toimimist. Tundeelu häirete kliinilise kirjeldamisega tegeleb [[psühhiaatria]] aladistsipliin - [[psühhopatoloogia]].
{{pooleli}}
==Välisviited==
<references/>
[[Kategooria:Psühholoogia]]
[[Kategooria:Psühhiaatria]]
| |||