Harva esinevate boliidide kohta peetakse ülemaailmselt arvestust, kahjuks [[Eesti]]s spetsiaalselt boliidide valvamisega ei tegeleta ja Eestis nähtavaid boliide ei lisata ka nimestiku.
Boliid tekib suurest [[meteoorkeha]]st, kui selle mass ületab 100 grammi ja see tungib [[atmosfäär]]i tihedatesse kihtidesse. Atmosfääris pidurdumisel ta hõõrdumisel [[Õhk|õhuga]] kuumeneb ja tema ümber tekib kiht kuumadest [[gaas]]idest ja [[osake]]stest kiht. Tihti on boliid suure [[nurkdiameeter|nurkdiameetriga]] ning nähtav isegi päeval. Boliid ületab heleduselt [[Veenus]]e ja jätab langemisel endast järeljärele märgatava tolmujälje. Paljude boliidide liikumine lõpeb [[plahvatus]]ega ja meteoriitide langemisega [[Maa (planeet)|Maa]] pinnale.
Suuremad boliidid jõuavad allapoole, kümmekonnakümnekonna kilomeetri kõrgusele, hakkab kostma ka [[heli]] ja nad võivad ohtlikuks muutuda. Kui meteoorkeha lendab madalamal kui 60 km maapinnast, kujuneb [[ballistiline lööklaine]], mis muundub [[helilainhelilaine]]eksks. Helilaine meieni jõudes kuuleme pauku. Väiksemad boliidid pole ohtlikud, sest enamasti põleb objekt või prügi enne täielikult ära, kui Maa peale jõuab. Näiteks meetrise läbimõõduga boliid tulebjõuab kindlasti MaaleMaa pinnale. Maailmas on teada juhtumeid kui nad on kukkunud autodele[[auto]]dele ja majadele.
Vanasti pidasid mõned neid tuldpurskavateks lendavateks [[draakon]]iteks.
