Ahtme soojuselektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel

'''Ahtme soojuselektrijaama''' on [[soojusenergiajaam]] [[Eesti]]s, [[Ahtme]]s.

Ahtme soojuselektrijaama ehitamist alustati juba [[teine maalimasõdamaailmasõda|II maailmasõja]] ajal ning jätkati sõjajärgsel perioodil. Mõlemal juhul alustati tema ehitamist tulevase põlevkivitöötlemiskombinaadi ühe tsehhina. Kuna põlevkivitöötlemiskombinaadi ehitamisest loobuti, siis töötas elektrijaam pikka aega vaid kondensatsioonijaamana ning oli aastail [[1951]]-[[1960]] kuni [[Balti soojuselektrijaam]]a valmimiseni [[Eesti energiasüsteemienergiasüsteem]]i võimsamaks elektrijaamaks. [[28. oktoober|28. oktoobril]] 1951. aastal võeti ekspluatatsiooni esimene turboagregaat ja katelseade. 1951. aasta lõpul hakkas tööle ka teine katelagregaat.

Praegu varustab Ahtme Elektrijaam 600mm magistraaltorustiku kaudu soojaga [[Kohtla-Järve]] linna Ahtme linnaosa ja [[Jõhvi]] linna ning toodab elektrienergiat ASi Eesti Energia Põhivõrku. [[2003]]. aastal väljastas elektrijaam soojusenergiat kaugküttena ja auruna 308,8 GWh. ja elektrienergiat 30,2 GWh. Elektrijaam kasutab [[põlevkivi]] põletavaid kolme BKZ-75-39 fsl ja kahte Bukkau tüüpi katelt, mis on ehitatud aastatel [[1953]] kuni [[1956]]. Katelde parameetrid on sarnased Kohtla-Järve Elektrijaama katelde parameetritega välja arvatud kaks BKZ tüüpi katelt, mille töörõhk erinevalt teistest kasutuselolevatest kateldest on 4,0 MPa. Samuti nagu Kohtla-Järve elektrijaamaski köetakse katlad sisse põlevkiviõliga.

Elektri ja soojuse koostootmiseks kasutatakse [[1952]]. aastal käikulastud, Sverdlovski turbiini- ja mootoritehases valmistatud 20 megavatise elektrilise võimsusega vasturõhurežiimis töötavat turbiini[[turbiin]]i ning [[1965]]. aastast [[Saksamaa]]l kasutatud ja [[2001]]. aastal Ahtmesse ümberpaigaldatud 10 megavatise elektrilise võimsusega VEB Görlizer Maschienenbau valmistatud t[[ermofikatsiooniturbiintermofikatsiooniturbiin]]i. Viimase kasutuselevõtmine põhjustaski kahe katla töörõhu tõstmise vajaduse. Efektiivsema vasturõhuturbiini kasutusaja, mis on sügis-tali-kevadperiood, määrab soojuskoormus. Kui soojuskoormus ei taga selle turbiini kasutusvõimalust, töötab termofikatsiooniturbiin.