Erinevus lehekülje "Ahtme soojuselektrijaam" redaktsioonide vahel

resümee puudub
(Uus lehekülg: Ahtme soojuselektrijaama ehitamist alustati juba II maailmasõja ajal ning jätkati sõjajärgsel perioodil. Mõlemal juhul alustati tema ehitamist tulevase põlevkivitöötlemiskombi...)
 
{{ToimetaAeg|kuu=juuni|aasta=2007}}
Ahtme soojuselektrijaama ehitamist alustati juba II maailmasõja ajal ning jätkati sõjajärgsel perioodil. Mõlemal juhul alustati tema ehitamist tulevase põlevkivitöötlemiskombinaadi ühe tsehhina. Kuna põlevkivitöötlemiskombinaadi ehitamisest loobuti, siis töötas elektrijaam pikka aega vaid kondensatsioonijaamana ning oli aastail 1951-1960 kuni Balti soojuselektrijaama valmimiseni Eesti energiasüsteemi võimsamaks elektrijaamaks. 28.oktoobril 1951.aastal võeti ekspluatatsiooni esimene turboagregaat ja katelseade. 1951.aasta lõpul hakkas tööle ka teine katelagregaat.
'''Ahtme soojuselektrijaama''' on [[soojusenergiajaam]] [[Eesti]]s.
 
== Ajalugu ==
Praegu varustab Ahtme Elektrijaam 600mm magistraaltorustiku kaudu soojaga Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa ja Jõhvi linna ning toodab elektrienergiat ASi Eesti Energia Põhivõrku. 2003. aastal väljastas elektrijaam soojusenergiat kaugküttena ja auruna 308,8 GWh. ja elektrienergiat 30,2 GWh. Elektrijaam kasutab põlevkivi põletavaid kolme BKZ-75-39 fsl ja kahte Bukkau tüüpi katelt, mis on ehitatud aastatel 1953 kuni 1956. Katelde parameetrid on sarnased Kohtla-Järve Elektrijaama katelde parameetritega välja arvatud kaks BKZ tüüpi katelt, mille töörõhk erinevalt teistest kasutuselolevatest kateldest on 4,0 MPa. Samuti nagu Kohtla-Järve elektrijaamaski köetakse katlad sisse põlevkiviõliga.
 
Elektri ja soojuse koostootmiseks kasutatakse 1952. aastal käikulastud, Sverdlovski turbiini- ja mootoritehases valmistatud 20 megavatise elektrilise võimsusega vasturõhurežiimis töötavat turbiini ning 1965. aastast Saksamaal kasutatud ja 2001. aastal Ahtmesse ümberpaigaldatud 10 megavatise elektrilise võimsusega VEB Görlizer Maschienenbau valmistatud termofikatsiooniturbiini. Viimase kasutuselevõtmine põhjustaski kahe katla töörõhu tõstmise vajaduse. Efektiivsema vasturõhuturbiini kasutusaja, mis on sügis-tali-kevadperiood, määrab soojuskoormus. Kui soojuskoormus ei taga selle turbiini kasutusvõimalust, töötab termofikatsiooniturbiin.
Ahtme soojuselektrijaama ehitamist alustati juba [[teine maalimasõda|II maailmasõja]] ajal ning jätkati sõjajärgsel perioodil. Mõlemal juhul alustati tema ehitamist tulevase põlevkivitöötlemiskombinaadi ühe tsehhina. Kuna põlevkivitöötlemiskombinaadi ehitamisest loobuti, siis töötas elektrijaam pikka aega vaid kondensatsioonijaamana ning oli aastail [[1951]]-[[1960]] kuni [[Balti soojuselektrijaamasoojuselektrijaam]]a valmimiseni Eesti energiasüsteemi võimsamaks elektrijaamaks. [[28. oktoober|28. oktoobril]] 1951. aastal võeti ekspluatatsiooni esimene turboagregaat ja katelseade. 1951. aasta lõpul hakkas tööle ka teine katelagregaat.
 
== Iseloomustus ==
 
Praegu varustab Ahtme Elektrijaam 600mm magistraaltorustiku kaudu soojaga [[Kohtla-Järve]] linna Ahtme linnaosa ja [[Jõhvi]] linna ning toodab elektrienergiat ASi Eesti Energia Põhivõrku. [[2003]]. aastal väljastas elektrijaam soojusenergiat kaugküttena ja auruna 308,8 GWh. ja elektrienergiat 30,2 GWh. Elektrijaam kasutab põlevkivi põletavaid kolme BKZ-75-39 fsl ja kahte Bukkau tüüpi katelt, mis on ehitatud aastatel [[1953]] kuni [[1956]]. Katelde parameetrid on sarnased Kohtla-Järve Elektrijaama katelde parameetritega välja arvatud kaks BKZ tüüpi katelt, mille töörõhk erinevalt teistest kasutuselolevatest kateldest on 4,0 MPa. Samuti nagu Kohtla-Järve elektrijaamaski köetakse katlad sisse põlevkiviõliga.
 
Elektri ja soojuse koostootmiseks kasutatakse [[1952]]. aastal käikulastud, Sverdlovski turbiini- ja mootoritehases valmistatud 20 megavatise elektrilise võimsusega vasturõhurežiimis töötavat turbiini ning [[1965]]. aastast Saksamaal[[Saksamaa]]l kasutatud ja [[2001]]. aastal Ahtmesse ümberpaigaldatud 10 megavatise elektrilise võimsusega VEB Görlizer Maschienenbau valmistatud termofikatsiooniturbiinit[[ermofikatsiooniturbiin]]i. Viimase kasutuselevõtmine põhjustaski kahe katla töörõhu tõstmise vajaduse. Efektiivsema vasturõhuturbiini kasutusaja, mis on sügis-tali-kevadperiood, määrab soojuskoormus. Kui soojuskoormus ei taga selle turbiini kasutusvõimalust, töötab termofikatsiooniturbiin.