The Stranglers: erinevus redaktsioonide vahel

'''The Stranglers''' on inglise [[punk]]-bänd.

The Stranglers registreeriti UK äriregistris [[1974]]. aastal. Algkoosseisu kuulusid [[Hugh Cornwell]] (kitarr, laul), [[Jean-Jacques Burnell]] (basskitarr, laul), [[Dave Greenfield]] (klahvpillid) ja [[Jet Black]] (löökpillid, laul). Viimane oli ka ansambli bussijuht, kuna ta omas tehnika transpordiks sobivat mikrobussi, mis on tuntud nime all "Ice Cream Van". Koosseisust on tänaseks lahkunud ainult Hugh (1990), kes teeb edukalt soolokarjääri, kuid ka tema asendajad pole ansambli nimele häbi teinud.

Kaks aastat esineti peamiselt kahtlase kuulsusega pubides ning salvestati hoolsalt demolinte, mis järjekindlalt plaadifirmade prügikaste täitsid. Ukse maailma avas esinemine [[1976]]. aastal [[Patti Smith]]i (tuntud oma tolerantsuse poolest uute nägude suhtes) soojendusbändina tolle daami kontsertturneel. Koheselt järgnes plaadileping ja esimene singel "(Get A) Grip (On Yourself)", mis käis UK tabelis 4. kohal ära. Kuna vindumise aega oli olnud pikalt ja materjali kogunenud piisavalt, salvestati esimese stuudiosessiooni jooksul koguni kaks albumit, "Rattus Norvegicus" ja "No More Heroes", mis ilmusid väikeste vahedega [[1977]]. aastal. Kahe plaadi vahel tuli välja ka singel "Peaches", mille UK raadiojaamad panid nende arust haige tagamõtte pärast boikoti alla. Lugu pääses eetrisse peale nn. 'radio edit' versiooni tegemist, kus sõna 'clitoris' oli asendatud sõnaga 'bikini'. Muud jamad polnud ka kitsid tulema, tõsise põntsu plaadifirmade silmis pani ansambli renomeele esinemine [[Nizza]] ülikoolis, peale mida loomastunud tudengid üritasid ülikooli hooneid maha põletada. Mõni aeg tuli pundi liikmetel veeta Prantsusmaal vanglas ja esinemised selles riigis keelati neil edaspidiseks.