Promiskuiteet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
 
Resümee puudub
3. rida:
Kuni [[19. sajand]]ini oli [[etnoloogia]]s, [[sotsioloogia]]s, [[kultuurantropoloogia]]s jt [[Humanitaarteadused|humanitaar]]- ja [[Sotsiaalteadused|sotsiaalteadustes]] laialdaselt omaks võetud seisukoht, mille kohaselt ürgühiskonnas, enne [[abielu]] ja [[Perekond|perekonna]] tekkimist, valitses promiskuiteet ehk seksuaalne kõiklubatavus. Arvati, et vastassugupooltest koosnev kogukond oli omavahel grupiabielus ning alles hiljem arenesid välja teistsugused abielutüübid ([[polügaamia]], [[polüandria]] ja [[monogaamia]]).
 
Sellise seisukoha kujunemise põhjusi oli mitmeid. Enamik [[Kultuurantropoloogia|kultuurantropoloogilisi]] uuringuid nn loodusrahvaste kohta tehti [[19. sajand]]il "kabinetiteadlaste" poolt, kes ise polnud kunagi kohapeal käinud ning tuginesid üksnes reisijate, misjonäride jt ülestähendustele. Ürgühiskonna või inimkonna algse oleku rekonstrueerimisel lähtuti progressi-ideest, mille kohaselt on kõigile kultuuridele omased täiustumise ja komplitseeritumaks muutumise astmed. Tundus loogiline oletada, et kunagi, enne perekonnatüüpide väljakujunemist neid lihtsalt ei olnudki ning ürgühiskonnas olid seksuaalsuhted ilma igasuguste piiride ja tabudeta. Seda seisukohta esindab muuhulgas ka [[Friedrich Engels]]i "EraomandusePerekonna, perekonnaeraomanduse ja riigi tekkimine", mis koos [[Karl Marx]]i teostega võeti kommunistliku ideoloogia teenistusse.
 
On juhitud tähelepanu ka sellele, et [[19. sajand]]i viktoriaanliku moraali tingimustes võisid selliseid fantaasiaid tingida ka sügavalt psühholoogilised põhjused.
 
Kaasaegne [[kultuurantropoloogia]] ei ole kinnitanud täieliku promiskuiteedi olemasolu üheskis teadaolevas ühiskonnas ega kultuuris.
 
Promiskuiteeti on praktiseeritud [[60. aastad|60. aastatel]] [[hipid]]e [[kommuun]]ides jm alternatiivsetes [[subkultuur]]ides.