Laguun: erinevus redaktsioonide vahel

'''Laguun''' (ladina ''lacus'' – 'järv') on rannikul paiknev, enamasti piklik ja tavaliselt madal soolase või riimveega looduslik [[veekogu]], mis on põhiveekogust (tavaliselt merest) eraldatud täielikult või osaliselt [[maasäär]]e või barriga. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga kitsas [[väin]]. Morfoloogiliselt sarnanevad laguunid väga [[limaan]]idega. Tänu oma suletusele võib laguun olla unikaalne looduslik [[biotoop]]i eripärase fauna ja flooraga.

 

== Laguuni nimetus ==

Laguuni mõiste on alguse saanud [[Itaalia]]st (''laguna'') [[Veneetsia]]st. Algul nimetati laguuniks üksnes [[Veneetsia laht]]e, seejärel hakati nendeks nimetama sarnaseid [[veekogu]]sid kogu maailmas, kuigi kasutusel on ka muid nimetusi: Musta mere ja Aasovi mere piirkonnas nimetatakse laguune tihti [[limaan]]ideks, Saksamaal on laguunide vasteks [[haff]], Eestis nimetatakse neid [[laht]]edeks, [[abajas|abaja]]teks, [[lõugas]]teks või rannikujärvedeks. <ref name=":0"> Olev Luhaveer ''Mereleksikon''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996.</ref><ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://www.kalapeedia.ee/4406.html|pealkiri=Laguun|väljaanne=Kalapeedia|aeg=veebruar 2018|vaadatud=14.04.2020}}</ref>

 

== Laguunide teke ==

Laguunid on moodustunud väikese kaldega [[rannik]]utel, kus barjäärsaared (kitsamas tähenduses ka liivarannad) või rifid avamere äärde tekkisid ja kus ka meretase kaldaäärse maa suhtes tõuseb (kas sisemise merepinna tõusu või maa-ala vajumise tõttu). Laguunid ei teki mööda järsku ega kivist [[rannik]]ut või kui loodete ulatus on üle 4 meetri. Ranniku väikese kalde tõttu on rannikuäärsed lagendikud madalad. Merepinna suhteline langus võib jätta laguuni enamasti kuivaks, samas meretaseme tõus võib barjäärsaared hävitada ning jätta [[riff|rif]]id laguuni kaitsmiseks liiga sügavale vee alla. Need on noored, dünaamilised ning geoloogilises mõttes lühiajalised. Laguunid on vägagi levinud, neid leidub pea 15 protsendil maailma rannajoontest. <ref name=":2">Timothy Kusky. "Lagoon". ''Encyclopedia of Earth Sciences''. New York: Facts on File 2005. Lk 245.</ref><ref name=":3">James W. Nybakken. "Lagoon". ''Interdisciplinary Encyclopedia of Marine Sciences''. 2 G-O. Danbury, Connecticut: Grolier Academic Reference 2003. Lk 189–90.</ref>

 

== Liigitamine ==

 

 

== Laguunide mõõtmed ==

 

== Kliimamuutuste mõju ==

[[Kliimamuutus]]ed (sh [[globaalne soojenemine]]) mõjutavad laguunide ökosüsteeme mitut moodi. Näiteks toimuvad muutused vee temperatuuris, mage- ning merevee sisenemises ja nende osakaalus. Eeldatavasti suurendavad madal vee väljavool (Lõuna-Euroopa) ja kiire üleujutuse tagajärjed (Kirde-Euroopa) liikide leviku ja arvukuse, bioloogilise mitmekesisuse ja [[ökosüsteem]]i toimimise muutuseid. Laguunide [[ökosüsteem]]ides on oodata ka täiendavaid muutusi, mis tekivad kohanemisest [[kliimamuutus]]tega, mis mõjutavad juba praegu kriitiliselt keskkonnatingimusi, nagu temperatuur, [[lahustunud hapnik]], [[soolsus]], keemiliste elementide kontsentratsioonid ja [[hüdroloogia]]. <ref>B. Kjerfve. ''Coastal Lagoon Processes''. Elsevier Oceanographic Series 1994.</ref><ref> R.S.K. Barnes. ''Coastal lagoons''. Cambridge University 1980. </ref><ref>UNESCO. ''Coastal Lagoon Survey''. Technical Papers in Marine Science 1980</ref><ref>S. Gamito and J. Gilabert. ''Effects of changing environmental conditions on lagoon ecology''. Diego, CM 2005.

__SISUKORDEES__

 

 

[[Kategooria:Meregeoloogia]]