Ärkamisaeg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Võtsin vale info maha Märgised: Tühistatud Visuaalmuudatus Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
MathXplore (arutelu | kaastöö) P Reverted edits by 46.131.58.240 (talk) to last version by Tulnukas15: unexplained content removal Märgised: Tühistamine SWViewer [1.4] |
||
1. rida:
{{lisa materjali}}
'''Ärkamisaeg''' (ka '''rahvuslik ärkamisaeg''', '''rahvuslik ärkamine''', '''rahvuslik liikumine''') oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg.
Rahvusliku liikumise kõrgaega on nimetatud ärkamisajaks. Seda perioodi, 19. sajandi teist poolt, iseloomustavad eelkõige mitmed ettevõtmised hariduse- ja kultuurivallas.
Ärkamisajal oli väga tähtis roll [[laulupidu|laulupeol]]. Laulupeod aitasid arendada rahvuslikku eneseteadvust ning neist kujunes rahva ühtekuuluvuse väljendaja ja kinnitaja ajal, kui Eestist endast polnud veel juttugi. Laulupidude kaudu astuti [[venestamine|venestamisele]] vastu ning süvendati [[eesti keel]]e kui riigi ja rahva keele tähtsust. Need ühendasid [[eestlased|eestlasi]] perioodil, kui Eestit veel polnud ja ajad olid rahva jaoks rasked. On tõenäoline, et laulupidudeta ei oleks eestlased olnud piisavalt ühtsed, et Eesti lõpuks iseseisvuks.
Ka ärkamisaegsetel kirjanikel oli suur roll. Loodi omakeelne õppekirjandus, võeti kasutusele ühtne [[kirjakeel]], tekkis eestikeelne kirjasõna, asutati laulu- ja mänguseltse, hakati koguma [[rahvaluule]]t ja pandi alus rahvuslikule [[teater|teatrile]] ning [[ajakirjandus]]ele.
Eestikeelse ajakirjanduse teket tuleb eriti oluliseks pidada, sest eestlastest ei saanud mitte ainult innukad lehelugejad, vaid ka aktiivsed kirjasaatjad, st ühiskondlikus elus osalejad. Ilma [[Perno Postimees|Perno Postimehe]], [[Eesti Postimees|Eesti Postimehe]] ja [[Sakala (ajaleht)|Sakalata]] poleks olnud mõeldavad ei ärkamisaegne kultuuriline tegevus ega ka rahvusliku liikumise levimine üle kogu maa. [[Johann Voldemar Jannsen|Johann Voldemar Jannsenit]], kes andis välja nii Perno kui ka Eesti Postimeest, hakkas rahvas tema tegevuse tõttu austavalt Postipapaks hüüdma. Ajakirjandus aitas eestlastel ka üksteist n-ö üles leida, st teistest Eestimaa paikadest sarnase mõtteviisiga inimesi. Johann Voldemar Jannsen oli ka üks [[I üldlaulupidu|I üldlaulupeo]] algatajatest. Tema tütar, [[Lydia Koidula|Lydia Emilie Florentine Jannsen]] oli luuletaja ja proosakirjanik, kes valis endale kirjanikunimeks [[Lydia Koidula]].
==Tähtsamad daatumid==
| |||