Ukiyo-e: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=mai}}
[[Pilt:Kitagawa Utamaro - Toji san bijin (Three Beauties of the Present Day)From Bijin-ga (Pictures of Beautiful Women), published by Tsutaya Juzaburo - Google Art Project.jpg|pisi|[[Kitagawa Utamaro]]. "Meie aja kolm iludust". Värviline puulõige, u 1793. [[Toledo Kunstimuuseum]], [[Ohio]], [[Ameerika Ühendriigid]]
'''''Ukiyo-e''''' ([[jaapani keel]]es 浮世絵 'voolava maailma pildid') oli [[Jaapan]]is [[Jaapani ajalugu#Tokugawa šogunaat ja Edo periood|Edo perioodil]] (1603–1868) valitsev kunstisuund, mis õitses 17.–19. sajandini.
== Ajalugu ==
[[Tokugawa periood]], tuntud ka Edo perioodi nime all, kestis Jaapani [[Šogunaat|šogunaadi]] all aastatel 1608–1867. Seda peetakse majandusliku kasvu, poliitilise stabiilsuse ja rahu perioodiks. Riigi võimu üheks eesmärgiks oli säilitada stabiilsus nelja klassi
Algselt
=== Varasemad puugravüürid ===
12. rida ⟶ 13. rida:
[[764]]. aastal andis tollaegne Jaapani [[Keisrinna Kōken|keisrinna K'''ō'''ken]] käsu budistlike [[Tempel|templite]] vahel laiali saata miljon paberile trükitud kujutist<ref name=":3">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Penkoff |eesnimi=Ronald |pealkiri=Roots of the ukiyo-e: Early Woodcuts of the Floating World |aasta=1964 |koht=Ball State Teachers College, Muncie, Indiana |leheküljed=2, 16–17 |keel=inglise}}</ref>. Palveid ehk ''[[Dhāraṇā|dahrani]]'' sisaldavad paberitrükid rulliti kokku ning paigutati väikestesse Jaapani küpressipuust käsitsi nikerdatud õõnsatesse [[Pagood|pagoodidesse]], mis hiljem müüdi maha või anti templi annetajatele. Selline tegevus kestis umbes kuus aastat ja sellel ajal valmistati umbes 1 000 000 pagoodi.<ref name=":2" /> Arvatavasti olid ''daharanide'' levitajateks preestrid, kes pakkusid neid talupoegadele odava [[Religioon|religioosse]] maali aseainena. Kuna eesmärgiks oli levitada budistlikku usku, siis nende üheks edasikandjaks olid palverändurid, kes kandsid trükiseid pühamutest laia maailma, uskudes, et ''daharanid'' levitavad hea tervise õnne.<ref name=":3" />
[[11. sajand|11. sajandil]] jõudis Hiinast Jaapanisse puidust liikuv trükkimisviis, millega trükiti budistlikke palveraamatuid. [[15. sajand|15. sajandil]] valmis horisontaalrullik, tänu mille
Muudatused toimusid Edo perioodil, kui riigi üle võttis võimust [[Tokugawa šogunaat]], kes hoidis ära
=== ''Ukiyo-e'' tekkimine ===
Edo perioodil (1603–1868), kui majandus oli Jaapanis vaikselt kerkimas, tekkis kodanikel suur nõudlus kunsti järele. Kuna puuplokid olid odavad, sai neid valmistada suurtes kogustes. Tänu rohkematele puuplokitrükiste tegemisele, pälvisid kunstnikud suurema kuulsuse, sest nüüd oli võimalus ka vaesematel kodanikel osta ja koguda suurtes kogustes värvilisi puuplokke.
Eriliseks tegi ''ukiyo-e'' maalid see, et igast teosest õhkus kunstnike omamoodi välja arendatud iseloom. Kui varasemad Jaapani [[Kunstistiil|kunstivormid]] – ''[[kanō]]'', ''[[Tosa kool|tosa]]'' ja ''[[yamato-e]]'' – olid pälvinud väiksemate, privaatsemate [[Eliitkoolkond|eliitkoolkondade]] huvi, siis ''ukiyo-e'' avaldus laiema spektrina. See kooskõlastus Edo kodanike nii linnastunud [[Samurai|samuraide]], ametnike kui ka ''[[chōninide]]'' (kaupmeeste) põhimõtete ja ootustega ning kõigil avanes võimalus avaldada enda nõudmisi ja huve.<ref name=":5" /><ref name=":0" />
=== ''Ukiyo-e'' teemad ===
Hõljuva maailma trükiste põhiteemadeks olid [[Kabuki teatri|''kabuki'' teatri]] näitlejad, lõbustuskvartali kaunitarid, legendaarsed samuraid ja muud ajaloolised teemad <ref name=":0" /><ref name=":1" />. Pildid ujuvast maailmast ilmusid algul maalitud sirmidel ja rullpiltidel, mis reklaamisid teatrietendusi, maadlust
== Trükitehnika areng ==
30. rida ⟶ 31. rida:
== Värvi areng ==
[[Fail:Okumura Masanobu - Taking the Evening Cool by Ryōgoku Bridge.png|pisi|Okumura Masanobu
Esimesed värvid, lisaks mustale, võeti kasutusele 1740ndatel [[Okumura Masanobu]] (1691-1768) poolt, kes enda ajal piirdus küll musta ja valge tindiga, kuid hiljem lisandus ka käsitsi maalitud [[punakaspruun]] ja [[oranž]] värvus ehk ''[[tan-e]]''. Tema oli ka esimene, kes pintseldas enda trükistele lakki. ''Tan-e''`le lisandus ''[[benizuri-e]]'' ehk [[Roosakaspunane|roosakaspunased]] ja [[Maaroheline (pigment)|maarohelised]] värvid. Nende värvidega trükkimine laienes [[19. sajand|19. sajandil]], mis võimaldas keerukamaid trükikujundusi. Tekkisid nõudlikumad värvimustrid ja kaunistatud maastikud.<ref name=":3" /><ref name=":2" /><ref name=":4" />
''Ukiyo-e'' tegemisel kasutatud värvained olid kättesaadavad nii loodusest kui ka sünteetilisel viisil. Looduslikud värvained saadi taimedest ja putukatest. Kõik looduslikud osad, lehed, juured, õie kroonlehed, õienupud, rohi, vaik, puidu sisu ja koor, aga ka kuivatatud puuviljad, kasutati ära. [[Meiji periood|Meiji perioodil]] (1868–1912), kui toimus kiire [[moderniseerimine]] ja paranes [[kaubandusvõrgustik]], võeti kasutusele keemiliselt valmistatud [[sünteetilised värvid]]. Need lisasid pigmendile intensiivsust ning tänu dünaamilisele värvipaletile muutus pilt elavamaks.<ref name=":4" />
[[Fail:Suzuki Harunobu - Two Women in a Storm.jpg|pisi|Suzuki Harunobu, ''Two Women in a Storm'',
[[1760]]. aastatest hakati tootma mitmevärvilisi trükiseid ehk ''[[nishiki-e]]'' <ref name=":4" />. Selle alusepanija, [[Suzuki Harunobu]] (1725–1770), oli kõige silmapaistvam ''[[bijin-ga]]'' kunstnik ning enda teostes jäädvustas ta [[Yoshiwara|Yoshiwarat]] ehk Edo lõbustuspiirkonda. Pealmiselt kujutas ta õrna ja lapseliku näoga naisi, kes maitsesid armurõõme, jalutasid mööda tänavaid või lesisid kodus. Enda teostega pani ta aluse elegantse eluolu kujutamisele ''ukiyo-e''`s.<ref name=":2" /><ref name=":6" /> ''Nishiki-e'' ehk brokaadipilt sisaldas eri viisil prinditud värve, mis andsid ''ukiyo-e''`le visuaalse rikkuse<ref name=":4" />. Meiji perioodil, tänu läänest tuleva [[Fotograafia|fotograafiaga]], hakkas ''ukiyo-e'' moest kaduma ja sellega langes ka ''nishiki-e'' väärtus. Aega nõudev puuplokkidega trükkimine jäi tänapäevastele graafikameetoditele jalgu ning kõik see asendati mehhaaniliste vahenditega. <ref name=":2" />
== Kunstnikud ==
[[Fail:Hishikawa Moronobu, Kosode no sugatami, Edo period, Freer gallery of Art.jpg|pisi|Hishikawa Moronobu
On tehtud kindlaks, et ''ukiyo-e''
[[Fail:MET DP124449.jpg|pisi|Isoda Koryūsai
Edo esimesel kõrgperioodil tegutsesid mitmed kuulsad kunstnikud, kuid kõige silmapaistvamad olid [[Isoda Koryūsai]] (1735–1790), [[Torii Kiyonaga]] (1752–1815) ja [[Kitagawa Utamaro]] (1753–1806). Harunobu õpilane Koryūsai sai kuulsaks [[1770]]. aastal, luues suurema formaadiga ja seeriatena trükke [[Kurtisaan|kurtisaanidest]] ehk prostituutidest. Erinevalt enda õpetajast, kes kujutas naisi õrnade ja habrastena, muutis Koryūsai naised robustsemaks ning lisas ohtralt
[[Fail:TORII Kiyonaga. Cherry blossoms viewing at Asukayama.Edo,Japan.Tokyo National Museum collection.jpg|pisi|Torii Kiyonaga
[[Fail:Ukiyo-e illustration by Utamaro Kitagawa, digitally enhanced by rawpixel-com 3.jpg|pisi|Kitagawa Utamaro, ''Transparent Comb'', 1780s]]
Kiyonaga maalis peene perspektiivitunnetusega inimesi majade ja maastike taustal. Enda loomingu vedas ta mitmele lehele, mis jutustasid stseenidena teatud jaapani rahvuslikku lugu ''ukiyo-e'' vormis.<ref name=":6" /> Utamarot peetakse kõige suuremaks ''ukiyo-e'' gravüürimeistriks. Terve oma kunstnikuelu pühendas ta naiseilu uurimisele ja tänu sellele suutis ta oma trükistes tabada igas klassis ja vanuses olevate naiste peeneid tundemärke. Tema ''bijin-ga''
[[Fail:Toshusai Sharaku- Otani Oniji, 1794.jpg|pisi|T''ō''sh''ū''sai Sharaku
[[Fail:Tsunami by hokusai 19th century.jpg|pisi|Katsushika Hokusai
[[Fail:東海道五十三次之内 箱根 湖水図-Hakone; Kosui MET DP122184.jpg|pisi|Utagawa Hiroshige
18. sajandi lõpus tulid esile uued, nooremad ''ukiyo-e'' kunstnikud. [[Tōshūsai Sharaku]], kelle kunstniku karjäär kestis ainult kümme kuud, kuid selle lühikese ajaga suutis ta maalida valmis 136 ''kabuki''-näitleja [[Portree|portreed]]. <ref name=":6" /> Eksperimenteerimist armastav, humoorikas ja
Aastal [[1868]], kui Tokugawa periood oli läbi saamas, avanes uks välismaailma ja ''ukiyo-''e`st sai üks esimesi Jaapani kunstistiile, mis kandus edasi [[Ameerika|Ameerikasse]] ja [[Euroopa|Euroopasse]]. Erilist mõju avaldas “ujuva maailma“ stiil [[Impressionism|impressionismile]], mis hiljem inspireeris paljusid tol aegseid kunstnikke. <ref name=":0" /> Samal ajal, kui ''ukiyo-e'' oli lääne kunstnike seas populaarsust kogumas, hakkasid need samad mõjud jaapani gravüüride nõudlust vähendama <ref name=":6" />. [[20. sajand|20. sajandil]] muutusid ''ukiyo-e'' traditsioonilised puugravüürid eksperimentaalsemaks ja [[Abstraktne|abstraktsemaks]]. Uueks kunstivooluks kujunes välja ''[[sosaku-hanga]]'' ehk loomingtrükised, mis kasutasid küll ''ukiyo-e'' uhkeid värvipalette, kuid kaotasid ära kunstnike, graafikute ja nikerdajate koostöö asendades selle ühe inimese isikliku loominguga. <ref name=":4" />
== Vaata ka ==
*[[Sumi-e]]
== Viited ==
<references responsive="0" />▼
{{commons|Category:Ukiyo-e|Ukiyo-e}}
[[Kategooria:Jaapani kunst]]
▲<references responsive="0" />
|