Sueebid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
HendrixEesti (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Germanen 50 n. Chr.png|thumb|350px|Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr.]]
'''Sueebid''' ehk '''sueevid'''<ref>[http://eum.nlib.ee/tais.php?sona_id=137778 Eesti üldises märksõnastikus eelistatakse sõna "sueebid". Ingliskeelne vaste sama allika alusel oleks ''Suevians'']</ref> (ladina ''suebi'' või ''suevi'') oli [[germaanlased|germaani]] [[hõim]]ude rühm.
 
Sueebide kohta käivad andmed on üsna puudulikud ja vasturääkivad.
 
[[Tacitus]]e arvamuse kohaselt ei olnud sueebid üksik rahvusrahvas, vaid pigem koondnimi erinevatest hõimudest, keskelle hõlvasidasuala hõlmas üle poole [[Germaania]]st<ref>[http://www.ourcivilisation.com/smartboard/shop/tacitusc/germany/chap1.htm#Suebi Tacitus: Germania]</ref>. Sarnasel arvamusel sueebide kohta ollakse ka tänapäeval.
 
Sueebide tuumiku moodustas [[semnoonid]]e hõim, kuid teised hõimud nagu [[kvaadid]], [[markomannid]] ja tõenäoliselt ka [[hermunduurid]], pärinesid samuti sueebidest. Sueebide hõimugruppihulka kuulusid arvatavasti ka [[alemannid]] ja [[langobardid]], kuid viimase kahe hõimu kuuluvuseselle kohta sueebide hulka ei ole andmed päris kindladkindlaid andmeid.
[[1. sajand]]il elasid sueebid valdavalt [[Elbe]] jõe ääres, kuid [[hunnid]]e pealetungi tõttu olid osa neist sunnitud ületama [[Rein]]i jõe ja jõudsid lõpuks [[Pürenee poolsaar]]ele.
 
==Varajane ajalugu==
Sueebide päritolu on seni selgusetu. Kreeka ajaloolaneajaloolase [[HerodotusHerodotos]]e onjärgi ülesmärkinud, etelasid aastatelsueebid 500. eKraasta elasidpaiku sueebideKr [[Must meri|Musta mere]] lõunakallastel.<ref>[http://www.swabia.org/History1.htm Swabia history]</ref> Sealt rändasid sueebid lõunasse ja läände kaasaegsetänapäeva [[Saksamaa]] [[Reinimaa]] aladele, mida ajalooliselt tuntakse [[Švaabimaa]] nime all.
 
[[Ariovistus]]e juhtimise ajal kutsusid [[sekvaanid]] sueebi hõimud endale appi lahendamaks sõjalist konflikti sekvaanide ja [[häädulased|häädulaste]] vahel. Pärast võitu häädulaste üle aastal [[72 eKr]] jäid sueebid Reini vasakule kaldale, kus nad alistusid [[Julius Caesar]]ile aastal [[58 eKr]].
 
==Švaabimaa==
Olles tihedalt seotud [[alemannid]]ega ja tehes sageli nendega koostööd, jäid sueebid [[Rein]]i paremale kaldale kuni [[31. detsember|31. detsembrini]] [[406]], mil paljud hõimud ühinesid [[vandaalid]]e ja [[alansid]]ega [[Rooma riik|Rooma]] piiride ületamisel [[Mainz]]i juures ja nii, alustades sissetungi [[Gallia]]sse.
 
Osa sueebe (põhjasueebid) mainition mainitud [[569]]. aastal, kui nad elasid [[frangid|frankide]] kuninga [[Sigebert I]] valitsemise all tänapäeva [[Saksi-Anhalt|Saksi-Anhaldi]] aladel. Sueebidega seoses mainitakse [[573]]. aastal [[saksid|saksisid]] ja [[lombardid|lombarde]], kes saabusid tagasi [[Apenniini poolsaar]]elt.
 
==Sueebi kuningriik [[Gallaecia]]s==
25. rida ⟶ 26. rida:
<ref>[http://www.blackwell-synergy.com/doi/pdf/10.1111/j.1475-4754.2007.00287.x?cookieSet=1 Guerra MF, Calligaro A, Perea A (2007) The treasure of Guarrazar: tracing of the gold supplies in the Visigothic Iberian penisula. Archaeometry 49, 1, 53–74.]</ref>
[[Pilt:Hispania3.JPG|thumb|right|300px|Ibeeria poolsaar (530–570)]]
 
Suuebide kuningriik Gallaecias ja põhja [[Lusitania]]s (tänapäeva [[Centro Region (Portugal)|Centro Region]] [[Portugal]]is) rajati [[409]]. aastal ja kestis [[586]]. aastani pärast sajandit vältavat aeglast langust. Oma väiksuse tõttu (kuningriigi rajamise aegu oli sueebide arv umbel 30000) ei saavutanud ta kunagi olulist poliitilist tähtsust. Kuna suuebid hakkasid kiirelt kasutama kohalikku keelt, jäi vähe järgi nende alggermaani keelest.