Kuurvürst: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Eemaldatud mall Link GA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes |
Hannesvalk (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
4. rida:
Algselt omasid kuurvürsti tiitlit kolm [[vaimulik]]ku ja neli [[ilmalik]]ku [[vürst]]i, kellel oli õigus valida keiser, hiljem nende hulk kasvas.
Kuurvürstideks olid esialgu [[Mainzi peapiiskopkond|Mainzi]], [[Trieri peapiiskopkond|Trieri]] ja [[Kölni peapiiskopkond|Kölni]] peapiiskopid, [[Saksimaa hertsogkond|Saksi hertsog]], [[Brandenburgi markkrahv]], [[Böömimaa kuningriik|Böömi kuningas]] ja [[Pfalzi kuurvürstkond|Reini pfaltskrahv]] ([[Pfalz]]i valitseja). Nende privileegid kinnitas [[Karl IV]] [[1356]] [[kuldbulla]]ga.
[[Monarh]]ide valimine oli saksa hõimude tava, mis algas juba [[antiikaeg|antiikajal]], kui saksa hõimud moodustasid [[hõimuliit]]e ja valisid selle liidreid. Oma liidreid valisid ka [[frangid]]. [[Frangi riik|Frangi riigi]] järglased on [[Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa]]. Prantsusmaal muutus kuningavõim kiiresti päritavaks, aga Saksamaal jäi see valitavaks. Esialgu oli kõigil vabadel inimestel õigus valimistel osaleda ja hääletada, aga seda õigust piirati siiski üha enam ja enam. [[1125]] valiti [[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]] juba niimoodi, et väike mõjukate aadlike hulk valis ta ära ja esitas siis ülejäänud aadlikele heakskiitmiseks. Peatselt jäeti heakskiitmiseks esitamise koht üldse ära ja keiser valitigi üksnes kitsas mõjukate suurnike ringis. Keisri valimiskogu mainiti kirjalikes allikates aastail [[1152]] ja [[1198]], aga paavstile [[Urbanus IV]]-le, kes oli [[paavst]] [[1261]]–[[1264]], saadetud kirjas nimetati juba seitset kuurvürsti ükshaaval koos kommentaariga, et komme lasta neil seitsmel uus keiser valida olevat vanem kui keegi mäletab.
| |||