Ruila mõis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) Resümee puudub Märgis: Lähteteksti muudatus (2017) |
PResümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2015}}
{{viita}}
'''Ruila mõis''' oli [[rüütlimõis]] [[Harjumaa|Harjumaal]] [[Hageri kihelkond|Hageri kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb mõisakompleks [[Harju maakond|Harju maakonna]] [[Saue vald|Saue valla]] maadele.
Ruila mõisat ([[saksa keel]]es ''Ruil'') on esmamainitud [[1417]]. aastal, kui [[mõis]] oli [[Tallinna komtuur|Tallinna linnusekomtuur]]i residents. [[1622]]. aastast oli mõis [[Ulrich (suguvõsa)|Ulrichite]] valduses. [[17. sajand]]il eraldati tolleaegsest suurest mõisast mitu mõisa, nende hulgas [[Haiba mõis]] ja [[Laitse mõis]]. Ruila mõis kuulus
[[Pilt:Ruila mõisa peahoone 2012.jpg|pisi|300px|Ruila mõisa peahoone]]
Mõisa peahoones asub tänapäeval kool, tallis tegutseb ratsaspordibaas. Säilinud on ka muid kõrvalhooneid ja suur park.
12. rida ⟶ 13. rida:
Esimest korda on Ruila mõisa mainitud 1417. aastal, mil mõis kuulus [[Saksa ordu]]le ning aeg-ajalt resideeris seal Tallinna [[linnusekomtuur]]. Mõis on rajatud muinasaegsesse kultusepaika, millest annab aimu ka koolimaja külje all paiknev peaaegu maasse vajunud kultusekivi.
[[Pilt:Ruila mõisa park.jpg|pisi|[[Ruila mõisa park]] ]]
Keskaegne mõisahoone purustati [[16. sajand Eestis|16. sajand]]il [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal Vene vägede poolt. Omaaegsele [[kindluselamu]]le viitab tänini säilinud osa keskaegsest hoonest – pooleteise meetri paksune laskeavadega sein, mille varemetest on ümberehituste käigus kohandatud [[Jääkelder|jääkeldri]] vahesein. 1624. aastal kinkis [[Gustav II Adolf]] mõisa [[Johann Ulrich]]ile ning mõis jäi [[Ulrich (suguvõsa)|Ulrich]]ite suguvõsa kätte mitmeks põlvkonnaks. 17. sajandil eraldati tolleaegsest suurest Ruila mõisast mitu muud mõisa, nende hulgas [[Haiba mõis|Haiba]] ja [[Laitse mõis]]. Kui Johann von Ulrichi neljas tütar Katharina Friederike abiellus Magnus Adolph Theodor von Bremeniga, läks mõis 1815. aastast Bremenite suguvõsa valdusse ning kuni 1939. aastani kuuluski
Praegust mõisahoonet võib lugeda klassitsistlike lisanditega historitsistlikus stiilis ehitiseks. 17. sajandil püstitatud esimene korrus on ehitatud paekivist ja 19. sajandil lisatud teine korrus on puidust. Mõlemal korrusel on säilinud 19. sajandi ahje, barokse vormistusega tahveluksi ning laud- ja parkettpõrandaid. Hoones on 11 mõisaaegset ahju, mis on senini töökorras.
Kindlasti tasub Ruilas olles külastada ka Kääbaste mäel asuvat Ukukivi, mis on tuntud ka Ruila Lossikivi, Neitsikivi, Lindakivi ja Kalevipoja põllekivina. See on Eesti suurim ohvrikivi, mille ohvrilohu läbimõõt on ligi 40 cm.
|