''Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Ori (täpsustus)]].''
Omanik on Hendrik Lensment
----
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}}
[[Pilt:Geromeslavemarket.jpg|pisi|[[Jean-Léon Gérôme]]. Orjaturg. Umbes 1884]]
'''Orjus''' on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, [[riik|riigi]] või [[organisatsioon]]i [[omand]]iks. Juriidiliselt peetakse orja [[vallasasi|vallasasjaks]] ning ta ei ole [[õigussubjekt]]. Omanikule kuuluvad nii ori, tema tööjõud kui ka töö saadused.
Orjade juriidiline seisund on eri ühiskondades varieerunud. [[Vana-Rooma]] ja [[Ameerika]] orjanduse ajaloos oli perioode, mil orjadel olid mõningad minimaalsed õigused (näiteks õigus omada mõningaid isiklikke esemeid).
[[Orjastamine]] võib tänapäeval olla [[inimsusvastane kuritegu]], kui see toimub kas laiaulatuslikult või plaanipäraselt.
[[Vana-Rooma]] suurim orjapidaja oli ametikohast tulenevalt [[Vana-Rooma keiser|Rooma keiser]]. Tema orje oli riigi valitsusasutustes isegi kõige tähtsamatel kohtadel. Keisri orjad moodustasid erandliku orjarühma; keisri orja nimetati ''servus Augusti nostri'' ('meie keiserliku kõrguse ori'). Tavaliselt said need hiljem vabaks.<ref>[[Antiigileksikon]], 2. kd, lk 51–53</ref>
