Rūmī: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Semikoolon (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Semikoolon (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Mevlana Statue, Buca.jpg|thumb|right|]]
'''Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Rūmī''' ([[pärsia keel]]es مولانا جلال الدین محمد رومی, [[türgi keel]]es ''Mevlânâ Celâleddin Mehmed Rumi'') ehk '''Mawlānā Jalāl ad-Dīn Muhammad Balkhī'''; varem eestindatult ka '''Džalaluddin Rumi''' või '''Džalal ad-Din Rumi'''<ref>[https://www.ester.ee/search~S1*est?/arumi/arumi/1%2C25%2C93%2CB/exact&FF=arumi+ds~calal+ad+din+++++1207+++++1273&1%2C53%2C Raamatukogukataloog Ester]</ref>; enamasti lihtsalt '''Rūmī''' ([[30. september]] [[1207]] [[Balkh]] tänapäeva [[Afganistan]]is või [[Vahš]] [[Kurgonteppa]] lähedal tänapäeva [[Tadžikistan]]is – [[17. detsember]] [[1273]] [[Konya]] tänapäeva [[Türgi]]s) oli pärsia (tadžiki) luuletaja, jurist, teoloog ja õpetlane, [[sufism|sufi]] [[müstik]].
Jalāl ad-Dīn Rūmī pühendas oma ekstaatilisi nägemusi ja elamusi sisaldava mahuka [[gaseel]]ikogu "[[Dīvān-e Šams-e Tabrīzī]]" ehk "[[Dīvān-e Kabīr]]i" [[derviš]] [[Shams-i-Tabrīzī]]le, kelle juhtimisel ta avastas olemise metafüüsilise sügavuse.<ref>700 aastat Džalāl ad-Dīn Rūmī surmast. Haljand Udam. ''Orienditeekond''. Tartu: Ilmamaa, 2001.</ref> Rūmī umbkaudu 26 000 värsireast koosnev müstiline õpetuspoeem "[[Masnavī]]" on pärsiakeelses maailmas [[koraan]]i järel kõige tähtsam kirjandusteos. Õpilaste kirjapandud on Rūmī vestlustekogu "[[Fihi ma fihi]]" ("Selles on, mis selles on"). Rūmī järgijad lõid tema eeskujul [[Mevleviye]] ehk pöörlevate dervišite vennaskonna, mille liikmed otsivad jumalikku [[ekstaas]]i erilise muusikalise saatega tantsu[[rituaal]]i abil.
| |||