Jumalad: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P kribu
korrektsioon üldistavuse suunas
5. rida:
Jumalatele on enamasti omistatud mõistust, soove ja tundeid, mis sarnanevad inimeste omadega. Tavaliselt on neid kujutletud ka väliselt inimesesarnastena ([[antropomorfism]]). Neid on peetud loodusnähtuste (näiteks [[äike]]se ja [[üleujutus]]te) põhjustajateks ning inimelu juhtijateks. Mõnikord on neile omistatud ka [[maailma loomine]] ja juhtimine.
 
Monoteistlike religioonide seisukohast on jumalatessepolüteistlik mitmesse jumalasse uskumine [[paganlus|paganlik]]. [[Kristlik teoloogia|Kristlikust teoloogiast]] välja kasvanud [[võrdlev usuteadus|võrdlevas usuteaduses]] peetakse usku jumalatessepolüteismi tavaliselt madalama astme [[religioosne uskumus|religioosseks uskumuseks]].
 
Teaduses on levinud jumalate austamise tekke seletamine loodusjõudude ja psüühiliste jõudude ([[budism]]is) [[jumalikustamine|jumalikustamisena]]. Näiteks on hakatud jumalikustama võimsaid looduslikke objekte (kive, puid, mägesid).