Lilli Suburg: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Sillerkiil (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Suburg - Liina, 1877.jpg|thumb|Lilli Suburgi jutustuse "Liina" esmatrüki esileht (1877).]]
[[Pilt:Lilli Suburgi mälestustahvel Viljandis.jpg|pisi|Lilli Suburgi mälestustahvel Viljandis [[Uueveski tee]] 3]]
'''Lilli Suburg''' (kasutatud ka nime '''Lilli Caroline Suburg'''; 20. juuli ([[vkj]])/ [[1. august]] [[1841]] [[Vändra kihelkond]], [[Pärnumaa]] – [[8. veebruar]] [[1923]] [[Valga]]) oli eesti kirjanik, [[ajakirjanik]], haridustegelane ja naisõiguslane. Ta avaldas 1887. aastal esimese eesti [[Feminism|feministliku]] manifesti pealkirjaga "Sõnake suguõdedele",<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kauge |eesnimi=Loona Riin |kuupäev=2022 |pealkiri=NAINE EESTI KIRJANDUSELUS 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL. „EESTI NAIS-LUULETAJATE ALBUM“ (1897) |url=https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/83360/BA_2022_Loona_Riin_Kauge.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=02.03.2023 |väljaanne=Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Suburg |eesnimi=Lilli |kuupäev=15.10.1887 |pealkiri=Sõnake suguõdedele |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=lindaestpere18871015.1.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |vaadatud=02.03.2023 |väljaanne=Linda}}</ref> lõi esimese eesti tütarlaste kooli ning oli Eesti esimene professionaalne naisajakirjanik.<ref name="Paju 2018">{{cite web|last=Paju|first=Imbi|url=https://kultuur.err.ee/679225/imbi-paju-meie-soolise-vordsuse-lipulaevad-on-lilli-suburg-hugo-treffner-ja-carl-robert-jakobson|title=Imbi Paju: meie soolise võrdsuse lipulaevad on Lilli Suburg, Hugo Treffner ja Carl Robert Jakobson|website=ERR|date=1 February 2018|access-date=2 March 2023|language=et}}</ref>
==Elukäik==
29. rida:
Lilli ei kannatanud oma eluajal konkurentsi, ta mõtles välja luiskelugusid oma kaaskondlaste kohta, lastes liikvele kuulujutte nende halbadest kommetest ning kasimatusest. Oma kooliõde ja pinginaabrit [[Lydia Koidula|Lydia Jannsenit]] süüdistas Lilli varastamises ja halvas käitumises, samal ajal näiliselt tema üle hoolitsust välja näidates. Kirjades [[Aino Kalda|Aino Kaldale]] (Karl Mihkla uurimus L. Koidulast)<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Karl Mihkla|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maasona19440614.1.4&srpos=14|pealkiri=Koidula koolipõlv|väljaanne=Maa Sõna|aeg=14. juuni 1944|vaadatud=}}</ref> süüdistab Lilli [[Johann Voldemar Jannsen|Johann Voldemar Jannseni]] vägivaldsuses ning oma laste jõhkras peksmises, tervet Jannseni perekonda aga halbades kommetes, kasimatuses<ref>{{Netiviide|autor=Karl Mihkla|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maasona19440615.1.6&srpos=13|pealkiri=Koidula koolipõlv|väljaanne=Maa Sõna|aeg=15. juuni 1944|vaadatud=}}</ref> ja vargustes. Karl Mihkla jõuab tõdemuseni, et Suburg ei leppinud kunagi sellega, et Lydia oli temast parem kirjanik või et keegi üldse oli temast parem, hoolikam või ühiskonnale kasulikum kui tema ise.<ref>{{Netiviide|autor=Rein Veidemann|url=https://edasi.org/45108/rein-veidemann-neiu-e-a-ning-eesti-romaani-algus-ennosaare-ain/|pealkiri=Rein Veidemann: neiu E. A. ning eesti romaani algus.|väljaanne=Edasi|aeg=27. august 2019|vaadatud=}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uudisleht19360802.1.1&srpos=1&e=------193-et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA|pealkiri=Must vari isamaalauliku kohal|väljaanne=Uudisleht, nr. 119|aeg=2. august 1936|vaadatud=}}</ref> Samas räägib Suburg oma kunagisest koolikaaslasest kui parimast sõbrast (ehkki Koidula Suburgi oma parimaks sõbrannaks ei pidanud ning ka tõenäoliselt ei olnud Lilli konfliktsuse tõttu<ref name=":0" />): "Sääl istusime hilja õhtu.. üks teise kaenlas ja puistasime üksteisele omad südamesaladused välja, sääl luges ta mulle oma esimese, nagu ta ütles, tunde-laulu saksakeeles ette, millest me mõlemad vaimustatud olime."<ref>{{Netiviide|autor=Karl Mihkla|url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maasona19440610.1.4&srpos=8|pealkiri=Koidula koolipõlv|väljaanne=Maa Sõna|aeg=10. juuni 1944|vaadatud=}}</ref>
Lilli Suburgi alaväärsustunnet, elu ning suhtumist kaaskondlastesse on mõjutanud paljud pikalt ja raskelt põetud haigused (menstruatsioonihäired, verejooksud, kopsupõletik, 1885 eemaldatud parem rind). Rätik, mida Lilli iga päev näol kandis ja millega teda vähestel säilinud fotodel näha võib, olevat varjanud inetut näoarmi. Armi iseloomu ning ulatuse kohta ei ole aga midagi teada peale Lilli enda päevikus kirjeldatud, võimalik et ka väljamõeldud, lugude. Ühe versioonina oli Suburgi näol kaasasündinud kasvaja, mille eemaldusoperatsioon ebaõnnestus ning jättis näole armi. Kasvaja tekkepõhjusena mainib Suburg oma päevikus oma ema väära käitumise süüd. Sama müüti pajatab Lilli ajakirjas "Psychische Studien" ilmunud artiklis. Teise versioonina on näoarmi tekkepõhjus [[erüsiipel]] ehk roospõletik. Kolmanda võimalusena mainitakse kaasasündinud süüfilist. Lydia Koidula vend Eugen mainib lihtsalt kaasasündinud iluviga: „Oli ju Lilli Suburg sündinud vigase näoga, mis noore plika isiku tegi ebameeldivaks” (Jannsen 1927: 382).
==Viited==
| |||