|
'''Eesti Kunstiakadeemia''' ([[lühend]] '''EKA''') on avalik-õiguslik ülikool [[Tallinn]]as.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/114032019001 Eesti Kunstiakadeemia seadus]</ref> See on [[Eesti]] ainus [[Arhitektuur|arhitektuuri]]-, [[disain]]i-, [[kunst]]i- ja kunstikultuurialast [[kõrgharidus|kõrgkool]].<ref name="2014_11_03_EKA100">03.11.2014, [https://arhiiv.err.ee/vaata/sajand-kunstiulikooli Sajand kunstiülikooli], arhiiv.err.ee</ref>
2017. ja 2022. aastal jõudis EKA ainsa Eesti ülikoolina maailma kunsti- ja disainiülikoolide hulgas QS Top Universities kahesaja parima haridusega kunstiülikooli edetabelisse.<ref>[https://www.topuniversities.com/universities/estonian-academy-arts Estonian Academy of Arts] topuniversities.com</ref> ▼
Ülikooli asutamise ajaks loetakse 1914. aasta 17. oktoobrit, mil avati [[Eesti Kunstiselts]]i Tallinna Kunsttööstuskool.<ref>{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks: 100 aastat kunstiharidust Tallinnas|aasta=2014|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus|lehekülg=13|isbn=9789949467587}}</ref>
Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida enam kui kolmekümnel õppekaval arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnas. Paljudel õppekavadel saab Eestis bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi omandada vaid EKA-s. Kunstiakadeemia teeb koostööd paljude maailma tippülikoolidega ning on mitmete rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige.<ref>{{Netiviide|url=https://www.artun.ee/|pealkiri=Eesti Kunstiakadeemia}}</ref>
▲2017. ja 2022. aastal jõudis EKA ainsa Eesti ülikoolina maailma kunsti- ja disainiülikoolide hulgas QS Top Universities kahesaja parima haridusega kunstiülikooli edetabelisse.<ref>[https://www.topuniversities.com/universities/estonian-academy-arts Estonian Academy of Arts] topuniversities.com</ref>
Eesti Kunstiakadeemia on üks [[Eesti Disainikeskus|Eesti Disainikeskuse]] ja [[Eesti Arhitektuurikeskus|Eesti Arhitektuurikeskuse]] ellukutsujaid. 2021. aastal avati EKA [[Muinsuskaitse]] ja konserveerimise osakonna juures [[UNESCO]] pärandiuuringute õppetool.<ref>{{Netiviide|url=https://www.artun.ee/eka-sai-unesco-oppetooli/|pealkiri=EESTI KUNSTIAKADEEMIA SAAB UNESCO ÕPPETOOLI}}</ref>
Eesti Kunstiakadeemia rektor on 2015. aasta 4. aprillist [[Mart Kalm]].
EKA majas asub [[Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu|kooli raamatukogu]] ja [[Eesti Kunstiakadeemia galerii|kunstigalerii]], samuti kuulub akadeemiale ühiselamu ja praktikabaas [[Tamse|Tamses]] [[Muhu]] saarel.
[[Pilt:Eesti Kunstiakadeemia tulevane õppehoone Kotzebue 1-Põhja pst 7, Tallinn.jpg|pisi|Eesti Kunstiakadeemia õppehoone Kotzebue 1 // Põhja pst 7, Tallinn (projektjoonis)|320x320px]]
[[Fail:Tallinn, tehasehoone Põhja pst 7, 1932.jpg|pisi|Sukavabriku hoone enne renoveerimist ja EKA-le üleandmist.|320x320px]] ▼== Ajalugu ==
=== Tallinna Kunsttööstuskool ===
* [[1912]]. – Tallinnasaastal korraldati Tallinnas [[Eesti Kunstiselts]]i [[Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused|graafilised kursused]], kus õpetati [[Joonistamine|joonistamist]], joonestamist ja maalimist. Eesti Kunstiseltsi kursused koondati [[Tallinna Kunsttööstuskool]]iks [[1914]]. aastal.
* [[1914]] – Eesti Kunstiseltsi kursused koondati [[Tallinna Kunsttööstuskool]]iks. [[Eesti Kunstiselts]]i Tallinna Kunsttööstuskool avati 17. (u.k.j. 30.) oktoobril 1914. Kunstikooli põhikirja kinnitas Venemaa Tööstus- ja Kaubandusministeerium 20. juulil 1914.<ref>[https://www.sirp.ee/archive/1999/05.11.99/Kunst/kunst1-1.html Tallinna Kunstikooli algus], www.sirp.ee</ref> Õppeaeg koolis oli viis aastat ning erialadest sai valida tikandi, puu- ja papitöö, raamatuköitmise, dekoratiivmaali ja maalritöö vahel. Eelharidusena nõuti sisseastujailt kõrgema linnakooli või ministeeriumikooli lõpetamist (5–6 õppeaastat). Lõpetajad said õpetatud joonistaja või joonestaja ametinime ning allmeistri tunnistuse. Kolmeaastase praktika järel õpitud erialal omas lõpetaja õigust meistrikutsele. Kooli juures toimusid ka pedagoogikakursused ning nende lõpetamisel (lisaks enda erialale) omandati õigus asuda tööle kunstiõpetajaks madalamatele õppeastmetele. Kunsttööstuskool töötas kuni 1917. aastani Tallinnas [[Pikk tänav|Pikal tänaval]] [[Kanuti gildi maja]]s. Vene keisririigi riikliku naisgümnaasiumi sulgemise järel läks [[Tartu maantee]]l asuv kahekorruseline kivimaja kunsttööstuskooli käsutusse, kuhu jäädi vaatamata hoone korduvatele laiendustele 2010. aastani.
* [[1916]] – avati Tallinna Kunsttööstuskooli juures sõjainvaliidide köite- ja papitöö ning nahavoolimise kursused, millest kasvas välja omaette töökoda. 1917. aastal kutsuti seda Peterburist juhtima Voldemar Pätsi kälimees [[Eduard Taska]]. ▼
* [[1923]] – avati Tallinna Kunstikoolis [[keraamika]] eriala. ▼▲* [[1916]] . –aastal avati Tallinna Kunsttööstuskooli juures sõjainvaliidide köite- ja papitöö ning nahavoolimise kursused, millest kasvas välja omaette töökoda. 1917. aastal kutsuti seda Peterburist juhtima Voldemar Pätsi kälimees [[Eduard Taska]].
▲* [[1923]] . –aastal avati Tallinna Kunstikoolis ka [[keraamika]] eriala.
=== Riigi Kunsttööstuskool ===
* [[1924]] – [[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvumise]] järel toimunud muutuste tõttu kultuuripoliitikas nimetati [[1924]]. aastal Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool ümber riiklikuks Riigi Kunsttööstuskooliks. Uues keskastme [[kutseõppeasutus]]es anti haridust kõigil tollastel [[tarbekunst]]i erialadel. Õppeaeg pikenes kuuele aastale ning erialadest sai valida dekoratiivse maali, raamatuköitmise ja papitöö, tikandi ja pitside, [[skulptuur]]i ja puuvoolimise vahel. Struktuurilt jagunes õppimine kaheastmeliseks. Esimene aste kestis kolm õppeaastat, mille lõpetamine andis õppinud töölise kutse. Teise, samuti kolmeaastase astme lõpetanu omandas meistri kutse. Pedagoogilised kursused toimusid edasi, kuid nende lõpetajaid said õiguse õpetada kunstiaineid ja käsitööd nii alg-, kesk- kui ka kutsekoolides. Ühtlasi avati 1924 Riigi Kunsttööstuskoolis [[graafika]], trükitöö, [[litograafia]], [[tsinkograafia]] ja [[õlimaal]]i erialad.
* [[1924]] – avati Riigi Kunsttööstuskoolis [[graafika]], trükitöö, [[litograafia]], [[tsinkograafia]] ja [[õlimaal]]i erialad.
* [[1925]]. –aastal avati [[Metallehistöö|metall-]] ja [[email]]<nowiki/>töö erialad.
* [[1929]] –sai Riigi Kunsttööstuskool sai uue põhikirja ja selle kohaselt kujunes kool struktuurilt kolmeastmeliseks. 1. aste ehk üldaste õppeajaga 2 aastat, mille jooksul õpiti ainult üld- ja kunstiained. Eelharidusena nõuti sisseastujailt 6-klassilist algharidust. 2. astmel ehk töökodade astmel õppeajaga 3 aastat õpiti erialasi, praktikalisi ja kunstiaineid. Eelharidusena teisele astmele pääsemiseks nõuti kas üldastme lõpetamist või kutsekeskkooli ehk üldharidusliku [[gümnaasium]]i lõpetamist. Selle astme lõpetajad said oskustöölisekutse. 3. aste ehk meistriklass õppeajaga 1–2 aastat, mille lõpetajad said rakenduskunstniku ametinime. Pärast kaheaastast staaži erialal omas rakenduskunstnik õigust meistrikutsele. Sama põhikirjaga laiendati ka kooli profiili: tekstiili eriala juurde loodi veel moe eriala, raamatuköitmise ja papitöö baasil loodi nahkehistöö eriala.
* [[1938]] – Kool jagati kaheks, mille baasil loodi eraldiseisvad [[Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool]] (õppeaeg 4 aastat) ja Riigi Kõrgem Kunstikool (õppeaeg 3 aastat). See lõi võimaluse omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] aladel. Uue erialana lisandus [[sisearhitektuur]] ja kavandati ka [[aiakujundus]]t, mis realiseerus küll vaid üksikkursuste näol. Akadeemilisele joonistusele lisandusid vaba- ja loovjoonistus ning suurenes [[tahvelmaal]]i õpetamise tähtsus. Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool ja Riigi Kõrgem Kunstikool moodustasid koos ühiselt organisatsiooni [[Riigi Kunstikoolid]]. ▼
* [[1940]]–[[1941]] – [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] algusega Riigi Kunstikoolid likvideeriti ning koondati Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunsti Kooliks. Struktuurilt jagunes kool värvi-, vormi-, raamatu- ja ruumiosakonnaks. Erialad jäid samaks ning lisandus kudumise eriala. ▼▲* [[1938]] –jagati Kool jagatikool kaheks, mille baasil loodi eraldiseisvad [[Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool]] (õppeaeg 4 aastat) ja Riigi Kõrgem Kunstikool (õppeaeg 3 aastat). See lõi võimaluse omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] aladel. Uue erialana lisandus [[sisearhitektuur]] ja kavandati ka [[aiakujundus]]t, mis realiseerus küll vaid üksikkursuste näol. Akadeemilisele joonistusele lisandusid vaba- ja loovjoonistus ning suurenes [[tahvelmaal]]i õpetamise tähtsus. Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool ja Riigi Kõrgem Kunstikool moodustasid koos ühiselt organisatsiooni [[Riigi Kunstikoolid]].
* August 1941–jaanuar 1942 – Kool oli ajutiselt [[Teine maailmasõda|sõjategevuse]] ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimude]] saabumise tõttu suletud.
* [[1942]]–[[1943]] – kool kandis nime Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool.
▲*Aastatel [[1940]]–[[1941]] –seoses [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] algusega likvideeriti Riigi Kunstikoolid likvideeriti ning koondati Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunsti Kooliks. Struktuurilt jagunes kool värvi-, vormi-, raamatu- ja ruumiosakonnaks. Erialad jäid samaks ning lisandus kudumise eriala . Augustist 1941 kuni jaanuarini 1942 oli kool ajutiselt [[Teine maailmasõda|sõjategevuse]] ja [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioonivõimude]] saabumise tõttu suletud.
* 1943–[[1944]] – kool kandis nime Tallinna Rakenduskunsti Kool. Kaotati kõik kujutava kunsti erialad, alles jäi vaid tarbekunsti erialade õppimise võimalus. ▼
▲* 1943–[[ 19441942]] – kool[[1943]] kandis kool nime Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool ning aastail 1943–[[1944]] oli nimeks Tallinna Rakenduskunsti Kool. Kaotati kõik kujutava kunsti erialad, alles jäi vaid tarbekunsti erialade õppimise võimalus.
=== Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut ===
* [[20. detsember|20. detsembril]] 1944 –nimetati kool nimetati ümber Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks. Õppestruktuur jagunes dekoratiiv- ja [[monumentaalmaal]]i fakulteediks (dekoratiiv-, monumentaalmaal ja [[mosaiik|mosaiik,]] miniatuurmaal, teatridekoratsioonid), graafika fakulteediks ([[plakat]], [[tarbegraafika]] ja raamatukujundamine, [[nahkehistöö]]), kunstilise tekstiili fakulteediks (kunstiline tekstiil ja kunstiline kostüüm), dekoratiivkujunduse fakulteediks (aia- ja pargikujundus ning ruumikujundus) ning monumentaal- ja dekoratiivskulptuuri fakulteediks (monumentaal- ja dekoratiivskulptuur, metallehistöö, kunstiline keraamika, klaasehistöö).
=== Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut ===
* [[1951]] – [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riikliku Kunstiinstituudi]] likvideerimise järel koondati [[1951]]. aastal kogu kõrgem kunstiõpe Tallinna. Kooli uueks nimeks sai '''Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut''' (ERKI), kinnitati uued õppeplaanid ning [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilisest Instituudist]] toodi üle [[arhitektuur]]ikateeder. Õpe jagunes maali (tahvelmaal, teatridekoratsioon), skulptuuri, graafika (graafika, nahkehistöö), arhitektuuri ja tarbekunsti (metallehistöö, kunstiline keraamika, klaasehistöö, kunstiline tekstiil, kunstiline kostüüm) fakulteetideks.
=== Tallinna Kunstiülikool ===
* [[1989]] –nimetati Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut nimetati ümber Tallinna Kunstiülikooliks.
=== Eesti Kunstiakadeemia ===
* [[1995]] –nimetati Tallinna Kunstiülikool nimetati ümber Eesti Kunstiakadeemiaks; nimi kinnitati [[1996]]. aastal.
* [[1997]] – alustas tegevust [[EKA Avatud Akadeemia]].
*[[1997]] alustas tegevust [[EKA Avatud Akadeemia]] ning [[1999]] –akrediteeriti enamik EKA bakalaureuse- ja magistriõppekavadest akrediteeriti, rahvusvaheline ekspertkomisjon hindas õppekavad heaks ja väga heaks.
* [[2018]] – 27. augustil avati EKA uus maja Tallinnas [[Põhja puiestee]] ja [[Kotzebue tänav]]a ristmikul.<ref name="EKA_uue_maja_avamine">[https://www.artun.ee/eka-uus-maja-avatakse-27-augustil-maja-tutvustava-ringkaigu-aktuse-ja-peoga/ EKA UUS MAJA AVATAKSE 27. AUGUSTIL MAJA TUTVUSTAVA RINGKÄIGU, AKTUSE JA PEOGA]</ref> ▼2010. aastal alustati Kunstiakadeemia vana maja lammutamist. Sama aasta sügisel loodeti alustada ka uue hoone ehistamist.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/31694293/algab-kunstiakadeemia-vana-maja-lammutamine "Algab Kunstiakadeemia vana maja lammutamine"] Delfi Ärileht, 09.04.2010</ref> Uue 16-korruselise õppehoone rajamise vastu hakkas protsestima aga kunstiakadeemia naaber ja vaidlused viisid selleni, et kunstiakadeemia müüs viimaks krundi 6,9 miljoni euro eest osaühingule City Plaza.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/751800/30korruselist-maja-naaber-enda-korvale-ei-taha "30korruselist maja naaber enda kõrvale ei taha"] Õhtuleht, 5. august 2016</ref>
<gallery>
Eesti Kunstiakadeemia 2010 (003).jpg
Eesti Kunstiakadeemia 2010 (004).jpg
Eesti Kunstiakadeemia 2010 (005).jpg
Eesti Kunstiakadeemia 2010 (170).jpg
Eesti Kunstiakadeemia 2010 (171).jpg
Eesti Kunstiakadeemia 2010 (174).jpg
Eesti Kunstiakadeemia 2010 (175).jpg
</gallery>
▲[[Fail:Tallinn, tehasehoone Põhja pst 7, 1932.jpg|pisi|Sukavabriku hoone enne renoveerimist ja EKA-le üleandmist .|320x320px]]
▲*27. augustil [[2018]] –avati 27.[[Eesti augustil avatiKunstiakadeemia õppehoone|EKA uus maja ]] Tallinnas [[Põhja puiestee]] ja [[Kotzebue tänav]]a ristmikul.<ref name="EKA_uue_maja_avamine">[https://www.artun.ee/eka-uus-maja-avatakse-27-augustil-maja-tutvustava-ringkaigu-aktuse-ja-peoga/ EKA UUS MAJA AVATAKSE 27. AUGUSTIL MAJA TUTVUSTAVA RINGKÄIGU, AKTUSE JA PEOGA]</ref>
== Eesti Kunstiakadeemia teaduskonnad ==
| 