Laelatu puisniit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida:
Laelatu puisniit on olnud niidetavana (ja servades karjatatavana) kasutusel sajandeid. Et Laelatu asub [[Lääne-Eesti]]s, kus maapind aastas kuni poolteist millimeetrit kerkib, on meri sealt aastasadade jooksul taandunud. Laelatu kõrgemad kohad võisid mere alt laidudena vabaneda umbes 2000 aasta eest. On võimalik, et laiud võeti suviste karjamaadena kohe kasutusele, mistõttu võis Laelatul juba algusest kujuneda puisniit ning õiget metsa pole seal võib-olla kunagi olnudki.<ref name="Kändler">[[Tiit Kändler]]. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/laelatu-puisniit-katab-oma-2000-joululaua.d?id=67469426 "Laelatu puisniit katab oma 2000. jõululaua."], epl.delfi.ee, 19. detsember 2013.</ref>
Laelatu puisniidul on teadaolevalt nii Eesti kui kogu [[Põhja-Euroopa]] kõige liigirikkam [[taimekooslus]]. Kui arvestada maailma väikesemõõtkavaliste (kuni 1 m<sup>2</sup>) alade [[soontaimed]]e absoluutset liikide arvu, siis jääb Laelatu puisniit 2. kohale (kuni 76 liiki ruutmeetril), jäädes alla vaid [[Argentina]] madala rohuga kuivale mägikarjamaale, kus on loendatud kuni 89 taimeliiki ruutmeetril<ref name="Laelatu"> Primack, R. P.; [[Rein Kuresoo|Kuresoo, R.]]; [[Marek Sammul|Sammul, M.]] 2008. ''Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse''. Tartu: Eesti Loodusfoto, lk 49.</ref>. Laelatul on leitud kasvamas 546 liiki [[soontaim]]i; muuhulgas kasvab
Laelatu puisniit on pikka aega olnud botaaniliseks ja ökoloogiliseks uurimisalaks, seal paikneb [[Laelatu bioloogiajaam]].
| |||