Vana anatoomikum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: Vana anatoomikum Toomemäel Üks esimesi taasavatud ülikooli hooneid, ehitatud ülikooli arhitekti J. Krause projekti järgi aastatel 1803-05. Algehitiseks oli nelinurksele rustikap...
 
Resümee puudub
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}
 
Vana anatoomikum Toomemäel
 
Üks esimesi taasavatud Tartu ülikooli hooneid, ehitatud ülikooli arhitekti J.[[Jakob Krause]] projekti järgi aastatel 1803-05. Algehitiseks oli nelinurksele rustikapindadega soklikorrusele toetuv madala kupliga klssitsistlik rotund. Neli toskaana pilastrite ja kolmnurkviiludega risaliiti seovad rotundi ja sokliehitise ühtseks tervikuks. Rotundi elustavad kõrged kitsad aknad, mille alaosas on balustrid, ülatsoonis aga väiksemad mezzaninoaknad. Sissepääsu raamivad polüünilaadsed seinaeendid, millel paiknevad sepisvõredega ühendatud urnid.
 
Peakorruse hõlmas amfiteatrina ehitatud auditoorium, mille lagi toetus kaheksale butafoorsele dooria sambale (kõrvaldati 1856. a.). Seinu kaunistasid K. A. Senffi grisaillemaalingud. Anatoomikuni lähedale ehitati luukamber ja surnukuur. Aastatel 1825-27 ehitati J. W. Krause projekti järgi rotundile külge kahekorruselised poolkaarjad tiibhooned, mis liituvad orgaaniliselt rotundiga, tõstes esile pidulikuma keskosa. Ehitise kujundus lähtub palladionistliku ringhoovi motiivist. Aastail 1856-60 pikendati anatoomikumi tiibehitisi veel ühe järgu võrra (arh. K. Rathhaus). Ehitisi püüti kooskõlastada Krause stiiliga, kuid etteulatuvad tiibhooned suruvad rotundi tagaplaanile, moodustavad uue arhitektuurilise kompositsiooni ja on eklektilisema dekooriga. 1911. a. ehitati ühele tiivale puust juurdeehitis.
 
Maret Eimre
 
[[Kategooria:Tartu]]