Kunda tsemenditehas: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
 
10. rida:
Tehase direktor oli aastatel 1869–1881 aastatel [[Viktor Lieven]] (1841–1910).
 
1882. aastal valmis kaks uue konstruktsiooniga alaliselt töötavat nn Dietz-tüüpi [[Klinker|klinkri]] põletusahju[[Põletusahi|põletusah]]ju, millest on säilinud [[Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1|korsten nr 1]]<ref name="KRR_28729">{{kultuurimälestis|28729|Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1}} (vaadatud 13.02.2020)</ref>([[Jaama tänav (Kunda)|Jaama tn]] 15) ja [[Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 1|korsten nr 12]]<ref name="KRR_28730">{{kultuurimälestis|28730|Kunda tsemendivabriku Dietz-ahju korsten nr 2}} (vaadatud 13.02.2020)</ref>([[Jaama tänav (Kunda)|Jaama tn]] 15). I ja II vabriku klinkripõletamise šahtahjud asusid Kunda jõe kaarjas järsakus. Säilinud kahest Dietz-ahjust asub esimene kaldajärsaku loodenõlval, endiste pudelahjudega[[Pudelahi|pudelah]]judega samas reas, teine kirdenõlval [[Klinkriveski|klinkriveski]] taga. Samal jõekääruga piirneval maa-alal asusid ka teised I vabriku aegsed tööstusrajatised (lisaks Dietz-ahjude korstendele endine klinkriveski ja sepikoda). Pudelahjudega samas reas asuva Dietz-ahju korsten on üks pilkupüüdvamaid rajatisi [[Kunda vanalinnavanalinn]]a siluetis.
 
I tsemendivabriku peamiseks tehniliseks sõlmeks oli viiekorruseline jahvatusveski/[[Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone|klinkerveski hoone]]<ref name="KRR_28731">{{kultuurimälestis|28731|Kunda tsemendivabriku klinkerveski hoone}} (vaadatud 13.02.2020)</ref>. Veskihoone oli Kunda jõe orgu jõe suurima languse (kärestiku) alla, kus voolava vee energia oli suurim ja seda oli veski käivitamiseks lihtsam kasutusele võtta. Põletatud klinkri jahvatamine toimus veskihoones vertikaalsuunaliselt, kasutades spetsiaalseid veskikive. Algul tarvitati klinkerveskis kogu tööprotsessi ajal veejõudu, töö toimus enam-vähem aasta läbi, kuid hiljem asendati jahvatuskivid kuulveskitega, kuna sel moel sai jahvatada peenemaks ja toota kõrgemat marki tsementi, kuigi kuulveskitega jahvatamine võttis esialgu rohkem aega kui kivipaaridega. Klinkerveski hoone oli jagatud suure kandevõimega puidust vahelagedega tehnoloogilisteks korrusteks, mis olid välja ehitatud vastavalt klinkri jahvatamise tehnoloogiale, kus veskisse sisenes tsemendi toore põletatud klinkri plonnidena ja väljus valmis tsemendina 10 puudastes (u 160 kg) puittünnides.