|
[[Pilt:Soomusrong nr 2 Valgas 1919.jpg|pisi|Eesti vägede poolt [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] kasutatud [[Soomusrong nr 2]] Valgas (veebruar 1919)]]
[[Pilt:LRSR nr 6.jpg|pisi|Eesti [[Laiarööpmeline soomusrong nr 6]] sügisel 1919]]
[[Pilt:LRSR nr 1 Tapa.jpg|pisi|Eesti [[Soomusrong nr 1]] Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919]] ▼'''Soomusrong''' on kuuli- ja killukindlalt soomustatud [[vagun]]ite ja [[vedur]]itega sõjaväe otstarbeks ehitatud kaitseotstarbeline raudteerööbastel liikuv relvaliik, mida kasutati laialdaselt alates 19. sajandi keskelt kuni 20. sajandi keskpaigani. Soomuse materjal on enamasti terasest, kuid on kasutatud ka teisi materjale. Soomusrongi koosseisu kuulus tavaliselt kaks soomustatud vedurit rongi keskel, ohvitseridevagun, üks või kaks meeskonnavagunit, remondivagun, kaks või rohkem kuulipildujavagunit ja kaks või rohkem suurtükivagunit, kindlasti oli suurtükiplatvorm rongi esimene ja viimane vagun.
▲[[Pilt:LRSR=== nr 1 Tapa.jpg|pisi|Eesti [[Soomusrong nr 1]] Tapa vallutamisel 9. jaanuaril 1919 ]] ===
==Ajalugu==
*
Esimest korda kasutati soomusrongi [[1848]]. aastal [[Austria]]s. Relvaliigina näitas soomusrong oma võimeid aga 1860. aastatel [[Ameerika kodusõda|Ameerika kodusõjas]]. Soomusrongide hiilgeaeg oli [[Esimene maailmasõda]].
[[Punaarmee]] käsutuses oli 20. sajandi algupoolel 101 spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud soomustatud soomusrongi, mis on ka suurim ühe riigi käsutuses olnud soomusrongide arv.
Ameeriklaste poolt kasutati soomusronge viimati [[Vietnami sõda|Vietnami sõjas]].
==Soomusrongid Eesti Vabadussõjas==
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] 1918–1920 kasutatud [[Eesti soomusrongid]] olid ehitatud kättesaadavatest materjalidest nagu tavalistest vagunitest ja veduritest. Neil puudus terassoomus, kaitseks olid kas liivakotid või vagunite kahekordsed seinad, mis olid täidetud liivaga. Relvastuseks olid tavalised jalaväe suurtükid ja kuulipildujad paigutatud raudteeplatvormile ja kaitstud liivakottidega. Eesti soomusrongide ehitamise eestvedajaks ja organiseerijaks oli [[Johan Pitka]]. Hiljem kasutati ka laevasuurtükke ("Suur Tom" inglaste kingitus), mis oli saadud kas liitlastelt või võetud trofeedena Punaarmeelt või sakslastelt.
Eesti Vabadussõjas kandsid soomusrongid pidevalt rünnakuraskust. Esimene improviseeritud soomusrong lahkus [[Tallinn]]ast 30. novembril 1918 ja kohtus vaenlasega [[Auvere raudteejaam]]a juures. Samuti mängisid soomusrongid võtmerolli [[Võnnu lahing]]us 1919. aasta suvel.
Eesti sõjaväes on olnud kuni kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi.
Ehkki soomusrong on tavaliselt mõeldud kaitseotstarbeliseks relvaks, kasutasid eestlased soomusronge edukalt ründerelvana. Soomusrongide ründerelvana ja dessantvägede kohaleviimiseks kasutamine tõi Eesti Vabadussõjas vaieldamatud edu, külvates vaenlase hulgas paanikat ja sundides teda taganema.
{{Vaata|Soomusrongide Divisjon}} ja ''[[Soomusrongide Diviis]]'', ''[[1. Soomusrongi Rügement]]'', ''[[Soomusrongirügement]]''
Kaasaegses kirjanduses on soomusronge iseloomustatud järgmiselt: "Soomusrongid on rikkalikult relvastatud tulirelvadega: kahuritega ja kuulipildujatega. Nende meeskonnad on julged, kavalad ja surmapõlgavad sõjamehed, seepärast on soomusrongid suure tulejõu ja moraalse mõjuga väeosad. Ilmudes kiiresti raudtee suunas hävitavad nad oma mõjuva tulega vaenlase ja annavad siis dessantosadega otsustava löögi. Püsivaks paigalseisvaks lahingtegevuseks soomusrongid pole kõlbulikud, sest nad kujutavad suurt märki vaenlase suurtükitulele ja võivad saada hävitatud<ref>[[August Balder]]. Pealik lahingus. Kaitseliidu Peastaabi väljaanne, Tallinnas, 1932, lk. 26.</ref>."
==Soomusrongid Venemaal==
Tänapäeval kasutatakse soomusrongi ainult ühes riigis. Jaapani autod tuuakse siiani [[Vladivostok]]i sadamast [[Venemaa]] kaudu Euroopasse soomusrongi julgestusel.
Vene soomusrongi koosseisus on platvormvagun küljelt [[raketipüüdevõrk]]udega tugevdatud [[tank]]iga [[T-64]], soomusvagun automaatkahuritega [[ZU-23-2]], kontrollpaltvormvagun (miinide ja laengute püüdmiseks) ja meeskonna vagunid.
Venemaal kasutati [[Raudteeväed|raudteevägede]] soomusronge viimati [[Tšetšeenia]]s, kus nende ülesandeks oli julgestada [[ešelon]]e, [[raudteejaam]]u ja raudtee[[sild]]u. Soomusronge on lähiaegadel kasutatud ka sõjategevuses endises Jugoslaavias.
==Vaata ka==
*[[Anton Irv]]
*[[Karl Parts]]
==Viited==
{{viited}}
==Kirjandus==
* [[Aleksander Semjonov-Smolin]], Soomusrongid ja nende tegewus, Sõduri lisa ; 1 1923, [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:17227 Digar]
[[Kategooria:Sõjatehnika]]
| 