Rudolf Otto: erinevus redaktsioonide vahel

'''Rudolf Otto''' ([[25. september]] [[1869]] – [[6. märts]] [[1937]]) oli saksa luterlik teoloog ja võrdlev usundiloolane.

 

Otto sündisPeine'is, Hannoveri lähistel. Õppis Erlangeni ülikoolis ja Göttingenis, kus ta kaitses doktorikraadi Martin Lutherist ja Kantist. 1906 sai tast erakorraline professor ja 1910 ta sai Giesseni ülikooli audoktoriks. 1915 sai tast professor Breslau Ülikoolis ja 1917 hakkas ta professoriks Marburgis, kus oli toona kuulsaim protestantlik seminar maailmas. Marburgi jäi ta oma elu lõpuni. 1929 läks ta pensionile ning suri kaheksa aasta pärast, pärast kukkumist 20 m kõrgusest tornist. Palju on ka spekuleeritud ka, kas ta sooritas elu lõpus enesetapu, ent andmed seda ei kinnita.

 

Otto kuulsaim töö, "Pühaduse idee", on üks edukamaid Saksa teoloogilisi raamatuid 20. sajandil. Sellest on tehtud arvukalt kordustrükke ja seda on tõlgitud 20 keelde. Raamat defineerib pühaduse mõistet ja ideed kui midagi, mis on "numinoosne". "Numinoosse" all mõistab Otto midagi, mis on "ebaratsionaalne ja meeltega tajumatu kogemus või tunne, mille peamine objekt on väljaspool selfi, inimest ennast, kui midagi "täiesti teistsugust"

 

On raske leida 20. sajandi esimesel poolel teoloogi, kes ei olnud Ottost mõjutatud. Mõjukad teoloogid ja antropoloogid Tillich, Eliade ja Mensching on kõik tunnistanud, et on olnud Ottost paljuski mõjutatud oma teoloogias.

 

*[http://www.friesian.com/otto.htm Brief page on Otto]

*[http://academic.brooklyn.cuny.edu/english/melani/gothic/numinous.html Otto and the Numinous]

 

 

 

[[de:Rudolf Otto]]